Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 153 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
}}'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] ääres.
{{Kaart
| lat=56.950833
| long=24.099722
| osm=Q322183
| wikidata=Q322183
| zoom=7
| laius=300
| kõrgus=250
| värv=#088A08
| raamita=jah
}}'''Riia loss''' on ajalooline hoone Lätis [[Riia vanalinn]]as [[Daugava jõgi|Daugava jõe]] ääres.
[[File:Rigas pils.jpg|pisi|Riia loss, vaade Daugava jõelt]]
[[File:Rigas pils 2011.jpg|pisi|Riia loss]]
Uut Riia lossi hakati ehitama 15. juunil 1330 ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse.
 
Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m), on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena.
 
Lossi põhiruumid asusid teisel korrusel, kõige uhkemad neist – lõunatiival (Püha Andrease kapell, [[refektoorium]] ja idatiival ([[kapiitel|kapiitlisaal]]). Hoone läänetiival asusid lossis köök ning muud majapidamisruumid, samuti ordumeistri eluase, lossi põhjatiivas orduvendade magamisruumid. Teisel korrusel asusid lossi põhiruumid, kolmandat korrust kasutati kaitse-eesmärkidel: selle välisseintesse olid ehitatud [[laskeava]]d.
Pärast [[Esimene maailmasõda Lätis|Esimese maailmasõja]] lõppu võttis Läti riik Riia lossi oma valdusse ning andis selle [[Läti Vabariigi president|Läti Vabariigi presidendi]] käsutusse. Aastail 1935–1939 oli lossi rekonstrueerimstöödesse kaasatud arhitekt [[Eižens Laube]], kes lisas hoonele nn Kolme tähe torni.<ref name="vietas">[http://www.vietas.lv/index.php?p=10&id=795 Eižens Laube vietas.lv lehel]</ref>
 
2015. aastal andis [[Läti Pank]] välja Riia lossi ehitamise 500. aastapäevaleaastapäeva pühendatudtähistava meenemündi, mille esiküljel on kujutatud lossi sisevärava kohal olevaid neitsi Maarja ja Wolter von Plettenbergi skulptuure ning tagaküljel on lossi üldvaade.<ref>[https://monetas.bank.lv/en/coins/500-years-of-the-riga-castle Läti pank: 500 Years of the Riga Castle]</ref>
 
== Galerii ==
File:Bm02217am.jpg|Riia loss. Johann Christoph Brotze
File:Area by riga castle 1737.jpg|Riia lossi ümbrus 1737. aastal. Johann Christoph Brotze
File:Area by riga castle before 1783.jpg|Riia lossi ümbrus, enne 1783. aastat. Johann Christoph Brotze
</gallery>
 
139 500

muudatust