Retaabel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Retaabel''' ([[Prantsuseprantsuse keel|prantsuseprantsuskeelsest]] sõnast ''rétable'', keskaegse< keskaja [[ladina keel|ladinakeelsest]]e sõnast ''retrotabulum'', sõnadest ''retro'' 'taga' ja ''tabulum'' 'tahvel'<ref>http://www.cnrtl.fr/definition/retable</ref>), ka '''altariretaabel''' on alates [[11. sajand]]ist kasutusele tulnud altaripealmik ehk ehissein [[altar]]ilaua tagumisel serval. Retaabel on kaunistatud [[maaling]]ute ja nikerdustega ning tasee kujunes sajandite jooksul mitmeosaliseks ja -korruseliseks dekoratiivseks ehitiseks.

Eestikeelses kunstiajalookirjanduses on retaabliks nimetatud nii [[tiibaltar]]it kui ka barokset tiibadeta altaripealmikku<ref>https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/kirikukunst/altariretaablid</ref>. See on küllalt sarnane [[Saksa keel|saksakeelse]] sõna ''Altaraufsatz'' tähendusväljaga, mis on samuti märkinud igasugust altaripealmikku, mis seisab kas otse [[mensa]]l või [[Sokkel|sokli]]taolisel [[predella]]l<ref>https://www.kirche-tettens.de/oldorf/die-st-marienkirche/der-altar/der-altaraufsatz.html</ref> (eesti keelde vahendatudki sõnaga "altaripäälmik"<ref>[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51444/kunstiajaloo_oskussynastik_2_1927_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y Kunstiajaloo oskussõnastik, 1927]</ref>). Igapäevases kõnekeeles nimetatakse retaablit ka lihtsalt altariks.