Mõniste vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
 
==Nimekujud==
[[File:Mõniste vasallilinnus 15.jpg|thumb|Vaade kirdest, järve põhjakaldalt Mõniste vasallilinnuse asukoha suunas.]]
* 1386, 1419 - Mendis,
 
* 1443 - Mendes<ref>http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=M%C3%B5niste&F=M&C06=et Eesti kohanimeraamat, Mõniste</ref>,
* 1386, 1419 - Mendis,
* 1449 – Möndes,
* 1443 - Mendes<ref>http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=M%C3%B5niste&F=M&C06=et Eesti kohanimeraamat, Mõniste</ref>,
* 14491529 - MöndesMensz,
* 15291542, -1594 Mensz– Mentz,
* 1542,1627 1594 -Mentzen MentzHoff,
* 1782 - Menniste mõis.
* 1627 - Mentzen Hoff,
* 1782 - Menniste mõis.
 
==Asukoht ja paiknemine==
[[File:Mõniste vasallilinnus 14.jpg|thumb|Vaade idasuunalt linnuseala kirdenurgale.]]
 
Linnus asus tõenäoliselt Mõniste järve läänekaldal Eesti Vabadussõja ajal hävinud Mõniste mõisa peahoone kõrval, kus praegu asetseb mõisa park. Põhja poolt voolab järvest oja lääne pool voolavasse Mustjõkke. Kunagise Tartu piiskopkonna lõunaosas moodustasismoodustasid Antsla, Tsooru ja Mõniste linnused (võimalik, et sinna kuulus ja Vana-Roosa) põhjast lõunasse kulgeva kaitseliini ja teetõkke Aluliina (Aluksne) - Otepää maanteele ja Mõniste oli selle lõunapoolseim punkt.
 
==Ajalugu==
[[File:Mõniste vasallilinnus 11.jpg|thumb|Vaade kirdest põhjapoolsele linnusevallile.]]
 
Mõniste on läbi terve keskaja olnud Üxküllidele kuulunud läänivaldus ja pärusmõis, püsides nende valduses [[1765]]. aastani. Mõniste juurde kuulus kõrvalmõisana ka Saru (Saara) ja Uue-Roosa (Neu-Rosen, Catharinenhof).
 
[[1386]]. aastast on vanimad teated mõisa kohta. Siis tegutses seal keegi Nicolaus von Üxküll (Ixkulle). Arvatakse, et tollal asus mõis 5&nbsp;km lääne pool teisel pool Mustjõge asuvas Ahli külas. Tollal kuulusid ilmselt lõunapoolsed "uuemad karjamõisad" Üxküllide Antsla peamõisa (linnuse) alla.
 
[[1419]] jaotasid kolm Antsla Üxkülli poega Otto, Bertram ja Claus isa pärandust. Claus Üxküll sai "uue mõisa", mis baltisaksa ajaloolaste hinnanguil oli Mõniste<ref name="books.google.ee">https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y#v=snippet&q=Menzen&f=false Hagemeisters Geschichte II, lk. 66</ref>.
31. rida ⟶ 30. rida:
 
[[1542]] läksid Mõniste, Saru ja ''Wollust''i valdused Johann Vanemalt üle Johann Nooremale. Viimase noorem vend Otto sai [[Antsla vasallilinnus]]e<ref name="books.google.ee"/>.
[[File:Mõniste vasallilinnus 10.jpg|thumb|Vaade linnusealalt üle järve ida suunas.]]
 
Liivi sõjas poola ajal Üxküllid küll korraks kaotasid selle, kuid [[1578]]. aasta paiku sai eelmise Johanni poeg Johann Üxküll selle Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt lääniks tagasi. [[1592]] valdas mõisat seesama Johann Noorem.
 
[[1594]],. aasta 15. juunil kinnitas Poola kuningas Sigismund III Mõniste koos Eestimaal asuvate ''Arrowall''i ja ''Killofer''i mõisategamõisaga uuesti Johannile<ref name="books.google.nl"/>.
 
[[1601]] oli Mõniste ja Saru mõisatemõisa omanik Johanni lesk Anna von Rosen, kes aga pidi siis olema juba uuesti abiellunud maanõunik Bernhard von Scharenbergiga, sest viimane oli Johanni ja Anna poegade Johanni ja Georgi kasuisaks.
 
[[1624]],. aasta 16. juuli lepingu järgi said Johann ja Georg von Üxküll Mõniste majandamise oma kätte.
 
[[1626]],. aasta 4. märtsil sai maanõunik Scharenberg Narva lähistel viibivalt Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]ilt kinnituskirja perekonna mõisate Mõniste, ''Sarwa'', ''Wollust''i ja ''Fianden''i omandiõiguse peale. Samuti sai eraldi ära märgitud, et vendade vanaisa Johann Vanem (XVI sajandi I poolel) Mõniste esinduslikuks suureks mõisaks (Gut) välja ehitas. Enne teda oli seal olnud karjamõis (Hoflage)<ref>Hagemeisters Geschichte II, lk 66</ref>. See oleks ka tõenäoline vasallilinnuse püstitamise aeg.
 
[[1627]] mainitakse mõisas tagasihoidlikku puust elumaja. Ilmselt oli kivilinnus Liivi sõjas ja Poola-Rootsi sõdades maha põletatud.
 
[[1630]] kuulusid Mõniste ja Saru Antsla kiriku (Urvaste) alla, Hargla kirik ehitati alles XVII sajandi lõpus. Teised hilisemad Hargla kihelkonna mõisad käisid Koivalinna (Atsele) kiriku alla.
[[File:Mõniste vasallilinnus 9.jpg|thumb|Vaade loodest linnuseala põhjapoolsele vallile.]]
 
[[1682]] kuulus Mõniste rittmeister Hans Jürgen Üxküllile, tema vennale rittmeister Bernhard Johann Üxküllile langesid Vigala, ''Wollust''i, ''Assick''u ja ''Strandhof''i mõisadmõis<ref name="books.google.ee"/>.
 
XVII ja XVIII sajandi vahetuseks oli kivilinnus ilmselt jälle taastatud ja kasutuskõlbulik, sest seda on kirjeldatud, kui toekate kivimüüridega mõisahoonet, mida ümbritsevad vallid, kraavid ja puitpalissaad<ref>Fr. K. Gadebusch, Livländische Jahrbücher III, II Abschnitt von 1661 bis 1710, Riga 1781, lk. 149</ref>.
54. rida ⟶ 53. rida:
[[1702]] suutis mõisahärra Gotthard Wilhelm von Üxküll seal isegi Boriss Šeremetjevi juhitud vene vägedele ajutiselt vastupanu osutada<ref>Chr. Kelch, Liivimaa ajaloo järg, Ivar Leimus, Tartu 2009, lk. 204</ref>.
 
[[1764]] pantisid meeskohtuniku Berend Johann von Üxkülli 5 poega Mõniste ja Saru mõisadmõisa kubermangunõunik Carl Reinhold von Kosküllile. [[1765]],. aasta 4. juulil müüs vendade esindaja õuejunkur, parun Hans Georg von Üxküll mõisad õuekohtu-assessorile Georg Heinrich von Koskullile<ref>https://books.google.nl/books?id=t8FLaOlB6UoC&pg=PA276&dq=Fierenhof&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwift7GQrtDhAhUDb1AKHbXpBW8Q6AEIJzAA#v=onepage&q=Menzen&f=false L von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter von Livlands I, lk. 234</ref>.
[[File:Mõniste vasallilinnus 8.jpg|thumb|Vaade linnuseala põhjapoolselt vallilt põhja poole, oja suunas.]]
 
[[1789]] on August Wilhelm Hupel kirjeldanud Mõniste mõisahoonet, kui vanaaegset kivist elumaja, millel nii väljas-, kui ka seespool on paksud tugevad seinad<ref>A. W. Hupel, Die gegenwärtige Verfassung, Zur Ergänzung der topographischen Nachrichten, Riga 1789, lk. 439</ref>
 
[[1919]] põles sõjategevuses maha hilisem Mõniste mõisa häärber, mida ei taastatudki. Vana majalinnus oli ilmselt selle kõrval<ref name="Ants Hein 2016">Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 123, ISBN 978-9949-38-861-5</ref>.
 
[[2008]]. aastal kaevati järve loodenurga kaldapealsel arheoloogide Arvi Haaki ja Martti Veldi poolt välja XVI-XVIIXVI–XVII sajandist pärit mõisa ühe abihoone vundament<ref>A. Haak, M. Veldi, Arheoloogilised välitööd Eestis 2008, Tallinn 2009, lk. 203-209</ref>.
 
==Ehitus==
[[File:Mõniste vasallilinnus 6.jpg|thumb|Oletatav linnuseala. Vaade loodest linnuse põhjavallile.]]
 
Tõenäoliselt oli tegemist vähemalt kahekorruselise ristküliku- või ruudukujulise torn- või majalinnusega, nagu tollal enamikeenamiku väikelinnuste puhul tavaks. Paksude seintega Mõniste järve läänekaldal seisvat kivist linnusmõisat olid ümbritsenud nii muldvallid, vallikraavid, kui ka puitpalissaad.
 
==Praegune seisukord==
[[File:Mõniste vasallilinnus 4.jpg|thumb|Oletatav linnuseala. Maakivid vundamendirusudest.]]
 
Hävinenud härrastemajast 50&nbsp;m põhja pool Mõniste järve läänekaldal on maapinnas märgata pakse maakivist laotud vundamendimüüre ja vallikraavi moodi sügavamat sälkorgu<ref name="Ants Hein 2016"/>, mis ümbritseb linnuseküngast läänest ja edelast. Madala rusukünka põhjasuunda jääv ojapoolne külg on järsem ja ligi 3 – 43–4&nbsp;m kõrge.
 
<gallery>
Mõniste vasallilinnus 3.jpg|Oletatav linnuseala vallikraav.
Mõniste vasallilinnus 2.jpg|Oletatav linnuseala. Paksud maakivist vundamendimüürid.
</gallery>
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti linnused]]