Silmutorbik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli [[kuusk|kuuse]]koorest või [[mänd|männi]][[peerg]]udest [[koonus]]jas püünis [[silmud]]e püüdmiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195</ref>.

Silmutorbik oli kuni 60 &nbsp;cm pikkune, tema [[pujus]] ca 20 &nbsp;cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud [[kasetoht|kasetohust]], otsaava oli suletud õlgedega<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267</ref>. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste [[nöör]]ide abil ca poole meetriste vahedega ühise [[selgnöör]]i külge, mis oli varustatud raskuste ja [[ujuk]]itega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.

Silmutorbiku [[definitsioon]] kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 &nbsp;cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis.

Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 &nbsp;m kõrge ja kuni 1 &nbsp;m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 &nbsp;cm<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Vabariigi valitsus]]e määrus. 16.06.2016. § 7.4</ref>.

*[[sääs]]

*[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised]