Erinevus lehekülje "Silmutorbik" redaktsioonide vahel

Lisatud 26 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
'''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli [[kuusk|kuuse]]koorest või [[mänd|männi]][[peerg]]udest [[koonus]]jas püünis [[silmud]]e püüdmiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195</ref>.
 
==Silmutorbiku ehitus==
Silmutorbik oli kuni 60 &nbsp;cm pikkune, tema [[pujus]] ca 20 &nbsp;cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud [[kasetoht|kasetohust]], otsaava oli suletud õlgedega<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267</ref>. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste [[nöör]]ide abil ca poole meetriste vahedega ühise [[selgnöör]]i külge, mis oli varustatud raskuste ja [[ujuk]]itega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.
 
==Kasutuskohad==
 
==Tänapäev==
Silmutorbiku [[definitsioon]] kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 &nbsp;cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis.
 
Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 &nbsp;m kõrge ja kuni 1 &nbsp;m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 &nbsp;cm<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Vabariigi valitsus]]e määrus. 16.06.2016. § 7.4</ref>.
 
==Vaata ka==
*[[rüsa]]
*[[noot (kalandus)|noot]]
*[[sääs]]
 
== Viited ==
== Välislink ==
*[https://www.muis.ee/museaalview/503784 Silmumõrd, Eesti Rahva Muuseum]
*[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised]
 
[[Kategooria:Kalapüügivahendid]]
75 975

muudatust