Lennundus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ materjal artiklist "Lennunduse mõju keskkonnale" |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
8. rida:
Lennunduse [[ajalugu]] ulatub enam kui kahe tuhande aasta taha. Esimeste lennuvahendite, õhust kergemate lennuvahendite, [[kuumaõhupall]]ide kasutuselevõtt jääb aga 18. sajandisse ja õhust raskemate, motoriseeritud lennumasinate teke 20. sajandi algusesse.
Eesti Lennundusseaduse järgi on see piiritletud kui "õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, [[lennuväli|lennuväljade]] ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega" tegelev valdkond.<ref
== Mõju keskkonnale ==
Lennundus mõjutab keskkonda, sest õhusõidukite mootorid eraldavad soojust, müra, tahkeid osakesi ja gaase, mis põhjustavad [[kliimamuutus]]ele ja globaalsele tuhmumisele.
<ref name="eDiVv" />
<ref>{{Netiviide|Autor=International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB)|URL=https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/aircraft-engine-emissions.aspx|Pealkiri=Aircraft Engine Emissions|Väljaanne=|Aeg=19.03.2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>▼
Lennukid eraldavad selliseid osakesi ja gaase nagu näiteks [[süsinikdioksiid]] (CO2), veeaur, süsivesinikud, süsinikmonooksiid, lämmastikoksiidid, vääveloksiidid, plii ja must süsinik, mis on omavahel ja atmosfääriga interaktsioonis.<ref
Vaatamata autode heitkoguse vähenemisele ning kütusesäästlikumate ja vähem saastavate t[[Turboventilaatormootor|urboventilaatorite]] ja [[turbopropellermootor]]ite kasutuselevõtule, soosib lennuliikluse kiire kasv viimastel aastatel lennundusega seotud üldist reostust. Euroopa Liidus kasvasid lennunduse [[kasvuhoonegaasid]]e heitkogused aastatel 1990–2006 87-protsenti.<ref
Põhjalikud uuringud näitavad, et hoolimata õhusõidukite, mootorite, [[aerodünaamika]] ja lennutegevuse eeldatavatest uuendustest, ei ole õhutranspordi süsinikdioksiidide heitkogused aastakümnete jooksul sugugi vähenenud. Seda seetõttu, et kuni 2016. aasta oktoobrini puudusid kindlad rahvusvahelise regulatsioonid lennunduse heitkoguste kontrollimiseks. 2016. aasta oktoobris toimus [[ICAO]] konverents, milles lepiti kokku CORSIA tasaarvelduskavas.<ref name=":0"
Peale selle on lennupõhise kütuse maksud väga madalad või peaaegu olematud, mis annab lennundusele teiste transpordiliikidega võrreldes märkimisväärse eelise.
25. rida:
=== Kliimasoojenemine ===
Nagu kõik inimtegevused, mis hõlmavad põlemist, vabastavad enamik lennunduse vorme süsinikdioksiidi (CO2) ja teisi kasvuhoonegaase Maa atmosfääri, põhjustades globaalse soojenemise kiirenemisele ja (CO2 puhul) ookeani hapestumisele.<ref
Need mured on esile tõstetud kaubandusliku lennunduse praeguse mahuga ja selle kasvumääraga.
[[Fail:Contrails near Manchester Airport.jpg|pisi|[[Cirrus tractus|Kondensjäljed]] [[Manchesteri lennujaam|Manchesteri Lennujaama]] kohal]]
Ülemaailmselt sõidab päevas umbes 8,3 miljonit inimest (kolm miljardit istekohta aastas), mis on kaks korda rohkem kui 1999. aastal. Ainuüksi USA lennuettevõtjad põletasid umbes 16,2 miljardit gallonit kütust ajavahemikus 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini.<ref
Peale süsinikdioksiidi, mis vabaneb enamik õhusõidukite kütuse põlemisel, näiteks [[Jet Airways|Jet-A]] (turbiinilennuk) või Avgas (kolblennuk), aitab lennundussektor kasvuhoonegaaside tõusule kaasa oma maapealse tegevusega. Maapealse tegevuse all peetakse silmas lennujaamade enda maapealseid sõidukeid, reisijate ning personali isiklikke autosid, lennujaamade ehitamisel kasutatava energia tootmise, õhusõidukite tootmisest ja lennujaama infrastruktuuri ehitamise kaudu vabanevaid gaase.<ref
== Vaata ka ==
42. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Bows A., Anderson K., Upham P.|URL=https://www.routledge.com/products|Pealkiri=Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy|Väljaanne=Routledge|Aeg=2009|Kasutatud=2019}}</ref>
<ref name="MsL2f">[https://www.riigiteataja.ee/akt/103052016007?leiaKehtiv Eesti Vabariigi lennundusseadus]</ref>
▲<ref name="eDiVv">{{Netiviide|Autor=International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB)|URL=https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/aircraft-engine-emissions.aspx|Pealkiri=Aircraft Engine Emissions|Väljaanne=|Aeg=19.03.2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="2lfQq">{{Netiviide|Autor=Brasseur, Guy P.; Gupta, Mohan; Anderson, Bruce E.; Balasubramanian, Sathya; Barrett, Steven; Duda, David; Fleming, Gregg; Forster, Piers M.; Fuglestvedt, Jan; Gettelman, Andrew; Halthore, Rangasayi N.; Jacob, S. Daniel; Jacobson, Mark Z.; Khodayari, Arezoo; Liou, Kuo-Nan; Lund, Marianne T.; Miake-Lye, Richard C.; Minnis, Patrick; Olsen, Seth; Penner, Joyce E.; Prinn, Ronald; Schumann, Ulrich; Selkirk, Henry B.; Sokolov, Andrei; Unger, Nadine; Wolfe, Philip; Wong, Hsi-Wu; Wuebbles, Donald W.; Yi, Bingqi; et al.|URL=https://journals.ametsoc.org/doi/10.1175/BAMS-D-13-00089.1|Pealkiri=Impact of aviation on climate. FAA's Aviation Climate Change Research Initiative (ACCRI) Phase II|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="h1ryT">{{Netiviide|Autor=EU press release|URL=http://europa.eu/rapid/press-release_IP-06-1862_en.htm|Pealkiri=Climate change: Commission proposes bringing air transport into EU Emissions Trading Scheme|Väljaanne=|Aeg=20.12.2006|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="0j3lC">{{Netiviide|Autor=McNeil BI, Matear RJ|URL=https://www.pnas.org/content/105/48/18860.abstract|Pealkiri=Southern Ocean acidification: A tipping point at 450-ppm atmospheric CO2|Aeg=2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="GCsAq">{{Netiviide|Autor=Scott Mayerowitz, AP. Houston Chronicle|URL=https://www.chron.com/news/texas/article/Why-airfare-keeps-rising-despite-lower-oil-prices-5898333.php|Pealkiri=Why airfare keeps rising despite lower oil prices|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=2019}}</ref>
<ref name="xeY6H">{{Netiviide|Autor=Horvath A, Chester M|URL=https://escholarship.org/uc/item/6m5865v5|Pealkiri=Environmental Life-cycle Assessment of Passenger Transportation An Energy, Greenhouse Gas and Criteria Pollutant Inventory of Rail and Air Transportation|Väljaanne=|Aeg=2008|Kasutatud=2019}}</ref>
}}
[[Kategooria:Lennundus| ]]
| |||