Võrdlev psühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
7. rida:
Donald Dewsbury uuris mitmete psühholoogide töid ja nende definitsioone ning järeldas, et võrdleva psühholoogia eesmärk on luua üldiseid printsiipe, mis keskenduvad põhjuslike seoste leidmisele.
Käitumisele kui konstruktile võrdleva psühholoogia kaudu lähenemine võimaldab hinnata käitumise eesmärki [[Niko Tinbergen]]i väljatöötatud nelja täiendava perspektiivi abil. Esmalt võib küsida, kui levinud on see käitumine eri liikide hulgas (s.t kui tavaline see käitumine on). Teiseks võib küsida, kuidas panustab see käitumine liigi jätkumisse (s.t kas käitumine tekib loomadel, kes toodavad rohkem järeltulijaid võrreldes loomadega, kellel sellist käitumist ei esine). Käitumise lõppeesmärkidega tegelevad teooriad põhinevad nendele kahele küsimusele antud vastustele. Kolmandaks, missugused mehhanismid on käitumisprotsessiga seotud (s.t missugused füsioloogilised, käitumuslikud ja keskkondlikud komponendid on käitumise tekkimiseks vajalikud ja piisavad)? Neljandaks, uurija võib küsida subjekti käitumise arengu kohta (s.t mis laadi õppimist ja sotsiaalseid kogemusi peab subjekt läbi elama, et teatud viisil käituda)? Teooriad, mis käsitlevad käitumise põhjuseid, põhinevad nende kahe küsimuse vastustel. Täpsema teabe saamiseks vt Tinbergeni neli küsimust<ref
== Ajalugu ==
14. rida:
Algselt kasutati võrdlevat psühholoogiat katseloomadel, et leida bioloogiliste organismide käitumise põhitõdesid, mida rakendada ka inimestel. Huvi loomade sotsiaalse käitumise vastu on alati olnud võrdleva psühholoogia väiksem osa, kuigi [[Thorleif Schjelderup-Ebbe]] kanade sotsiaalse domineerivuse uuringud, pannes aluse "nokkimisjärjekorra" (''pecking order'') mõistele, oli tähtsaks panuseks sellel alal.
Varaseimad tööd sipelgate sotsiaalsest organiseerumisest ning loomade kommunikatsioonist ja psühholoogiast on kirjutatud al-Jahiz<ref
[[Charles Darwin]] oli võrdleva psühholoogia loomise keskmes; on arvatud, et psühholoogiast tuleks rääkida kahes osas: (1) psühholoogia enne ja (2) pärast Darwinit, sest Darwini panus psühholoogiase oli niivõrd suure mõjuga. Darwini teooria viis mitmete hüpoteesideni, millest üks oli, et tegurid, mis eraldavad inimest teistest liikidest, näiteks kõrgemad vaimsed, moraalsed ja spirituaalsed võimed, võivad alluda evolutsioonilistele printsiipidele. Vastuseks jõulisele darvinismivastasusele oli "anekdootlik liikumine", mida juhtis George Romanes<ref
19. sajandi lõpus oli veel mitmeid teadlasi, kelle töö oli samuti väga suure mõjuga. Douglas Alexander Spalding<ref
Võrdleva psühholoogia pika ajaloo jooksul on mitu korda proovitud seda muuta distsiplineeritumaks lähenemiseks, milles uuritaks eri liike sarnaste meetoditega ning tulemusi tõlgendataks eri liikide fülogeneetilistele või ökoloogilistele taustadele toetudes. Käitumuslik [[ökoloogia]] andis 1970-ndatel tugeva teadmistebaasi, millele vastukaaluks tõeline võrdlev psühholoogia võiks areneda. Kahjuks on laiem termini "võrdlev psühholoogia" ja selle tähenduse kasutamine ühiskonda ja akadeemiliste väljaannete pealkirjadesse kinnistunud, rääkimata teistele psühholoogia suundadele keskendunud psühholoogide arusaamadest. Seega ei kao see märgistus või valesti mõistmine täielikult mitte kunagi.
29. rida:
Võrdleva psühholoogia pika ajaloo jooksul on tehtud korduvad katsed, et peale sundida veel korrastatumat lähenemist, eriti [[etoloogia]] tõusuajal [[20. sajand]]i keskpaigas. 1970. aastatel andis käitumisökoloogia veel tugevama aluse sellele, mida võrdlev psühholoogia võib arendada.
Püsiv küsimus võrdlevate psühholoogide ees on olnud loomaliikide intelligentsuse suhtelisus. Palju katseid on olnud seletamaks, et see ei ole hea küsimus, kuid see ei kao. Tõepoolest, mõned varased katsed võrdleva psühholoogia alal põhinesid sellel, kuidas liigid õpivad eri ülesandeid. Need katsed nurjusid. Tagantjärele võib öelda, et nad ei olnud piisavalt keerulised, isegi mitte ülesannete analüüsi nõudlused ega liigivalikud. Hilisemad võrdlemisuuringud on olnud edukamad.<ref
== Uuritud liigid ==
51. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="PuJn9">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Tinbergen%27s_four_questions|Pealkiri=Tinbergeni neli küsimust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="bKLRa">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Al-Jahiz|Pealkiri=al-Jahiz|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="HMpb4">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ibn_al-Haytham|Pealkiri=Alhazen|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="yX4UD">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/George_Romanes|Pealkiri=George Romanes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="lZDrr">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Spalding|Pealkiri=Douglas Spalding|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="ub7tL">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Loeb|Pealkiri=Jacques Loeb|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="sPwVz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/John_Lubbock,_1st_Baron_Avebury|Pealkiri=Sir John Lubbock|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="ez5oR">Kellogg, W.N. and L.A. Kellogg. (1933) ''The Ape and The Child: A Comparative Study of the Environmental Influence Upon Early Behavior''. Hafner Publishing Co., New York and London.</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||