Reaganoomika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
 
3. rida:
'''Reaganoomika''' ehk '''reiganoomika''' oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Ronald Reagan]]i (ametiaeg [[1981]]–[[1989]]) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada.
==Reaganoomika==
[[Pilt:Ronald Reagan candid black and white.gif|pisi|right|Ronald Reagan]]
'''Reaganoomika''' (inglise keeles ''reaganomics'') – Ameerika Ühendriikide majanduspoliitika aastatel 1981–1989 president [[Ronald Reagan]]i ajal. On seotud võimule tulnud respublikaanide parteiga, neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud lõunariikides. Reaganoomika aluseks oli majanduse pakkumise teooria. Reguleerida ei tulnud mitte toote nõudmist, vaid produkti tootmise stimuleerimist. <ref name="ru.wikipedia.org">http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
 
Reaganoomika põhipunktid on:
10. rida:
# Maksude vähendamine
# Riigi majandusse sekkumise vähendamine
# Inflatsiooni vähendamine raha massi vähendamise kaudu.<ref>http:// name="ru.wikipedia.org"/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
==Põhimõte==
Neokonservatiivse teooria põhjal toimus [[konservatiivne]] pööre majanduses 1970.–1980. aastate piiril.
18. rida:
Mitteinflatsioonilise kasvu saavutamiseks on vaja mõjutada tootmist, maksude vähendamise kaudu, ülem maksumäärade vähendamine korporatsioonide tulude peale ja isiklike tulude peale. Oluliseks komponendiks on riigi kulude vähendamine koos maksumäärade vähendamisega. Samal ajal [[Ronald Reagan|R. Reagan]] tahtis suurendata kulutusi relvastusele.
Reaganoomika põhielemendiks sai 1981. aastal vastu võetud seadus maksumäärade kohta. Ta nägi ette etapilist isikutulumaksu vähendamist 23% peale, 70–50% maksimaalsed maksumäärad tuludele kapitalist, amortisatsiooni ärakirju tähtajade vähendamine, investeerimismaksude soodustuste suurendamist.
Viie aasta jooksul maksude lühendamine pidi kahandama laekumise riigi eelarvesse peaaegu 750 miljardi dollari peale. Need määrad pidid stimuleerima tööd, kokkuhoidu, investeerimist. Sellest tuleb tööpuuduse vähendamine, tootmiste suurendamine ja Ameerika toodete konkurentsivõime maailma turgudel. See kõik võimaldab majanduse kasvu.<ref name="ReferenceA">Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—19901920–1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. 192 с.</ref>
==Reaganoomika tulemused==
Kuid praktika näitas et teoreetiline skeem töötas teistmoodi. Maksude stiimulid ei vältinud majandusliku kriisi. Sõjajärgses perioodis see kriisis oli kõige raskem oma kestvuses, tööpuuduses, tootmise langemisel. 1983. aastal saabus konjunktuuri parenemine.
Aasta keskmised töötootmise kasvu tempod selle perioodi jooksul olid 0,9%, kuigi olid mõne võrra suuremad kui aastatel 1973–1981 (0,6%), kuid andsid järele kogu sõjajärgsele perioodi näitarvele – 1,9%.<ref>http://www.finman.ru/articles/2001/5/602.html</ref>
Ameerika ühiskonnas sai tundlikuks tendents ebavõrdsele materiaalsele seisule. Maksude vähendamisel võitsid jõukad kihid ja rida sotsiaalsete programmide koondamisel said kannatada vähekindlustatud pered.
1986. aastal võttis [[senat]] vastu seaduse „maksureformist“"maksureformist". Tema eesmärgiks oli võtta arvesse mõningaid kriitilisi märkusi 1981. aasta seaduse kohta ning kompenseerida selle negatiivseid mõjusid. Viimase reformi põhieesmärgiks oli ülemmaksumäärade alandamine nii eraisiku tulumaksu peale, kui ka korporatsioonide maksu tulu peale.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособиеname="ReferenceA"/ Под ред. проф.>
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
==Kokkuvõte==
[[Neokonservatism|Neokonservatiivide]] astutud sammud tõid riigi rolli funktsioonide üsna suureks ümberkasvamiseks. Muutus tema roll majanduses, ametiühingud ei mänginud enam olulist rolli. Riigi tegevusse tuleb sisse turuelement, kaob kindel piir riikliku ja isikliku vahel. Vaba kaubandus osutub reaganoomika ekspordivahendiks. See suund aitas pääseda Ameerika kampaaniatel teiste maade turule, soodustas tehnilist progressi USA-s, nende majanduse struktuurilist ümberehitamist ja rea probleemide (nt inflatsiooni) lahendamist.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособиеname="ReferenceA"/ Под ред. проф.>
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
== Viited ==
{{viited}}
38. rida ⟶ 34. rida:
*http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2011/feb/07/ronald-reagan-republicans
*http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/articles/A26402-2004Jun8.html
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus]]
[[Kategooria:Majanduspoliitika]]