Ratsavägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:KuK Kavallerie 1898.jpg|thumbpisi|[[Austria-Ungari]] ratsaväelasi 1898. a.-l.]]
[[FilePilt:Russia. German Cavalry passing through Narwa. March 28,1918.jpg|thumbpisi|Saksa ratsavägi ratsutab läbi Narva (märts 1918)]]
 
'''Ratsavägi''' on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa. 1920ndateni oli ratsavägi [[maavägi|maaväe]] põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati laiaulatuslikult ratsaväge [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].
 
Ratsavägi võis tegutseda iseseisvalt ning anda ootamatuid lööke, tal oli hea manööverdusvõime.
 
Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune ([[kapten]]i asemel näiteks [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Rootsi]]s [[rittmeister]], [[staabikapten]]i asemel [[staabirittmeister]]).
 
1930ndate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse.
 
Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, teda kasutatakse auvahtkonnas ja paraadväeosas. [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] on olnud kuni kaks ratsarügementi.
19. rida:
 
== Kirjandus ==
* [[Avdy Andresson]]. Hobune ja ratsavägi moodsas armees. Võitleja, mai 1955, nr. 5, lk. 8.
* Ratsamees tuleb tagasi. Võitleja, september/oktoober 1978, nr. 5, lk. 6.
 
==Välislingid==