Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
Märgised: tekstilink teise vikisse AWB
P
{{See artikkel|räägib kurjategijatest; filmi kohta vaata artiklit [[Bonnie ja Clyde (film)]], Tallinna klubi kohta vaata artiklit [[Bonnie & Clyde]].}}
[[Pilt:Bonnieclyde f.jpg|pisi|Bonnie ja Clyde u 1932–1934]]
'''Bonnie Elizabeth Parker''' (1. oktoober 1910 – 23. mai 1934) ja '''Clyde Champion Barrow''' (24. märts 1909 – 23. mai 1934) olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kurjategija]]d, kes [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisomajanduskriisi]] ajal rändasid läbi USA edelaosa, röövides panku ja tekitades segadust.
 
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes 12 väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatul hulgal kaupluse- ja [[tankla]]röövides.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow'le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
[[W. D. Jones]] oli Barrow' peretuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastaselt veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow'd, et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow'ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvrite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
 
=== 1933. Buck liitub kambaga ===
Texase vangla võttis ühendust endise Texase ''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow'de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
 
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi "üks mäss, üks politseinik". Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, keskelle olidoli vastumeelsedvastumeelt naist tulistamatulistada ja kes keeldusid pakkumisest. 10. veeburaristveebruarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühal mõrvasid Barrow ja Henry Methvin Grapevine'is, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove'i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinik Murphyt. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ega osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
 
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval 1934. aasta, 23. mail 1934 Louisiana Bienville'i valla kruusateel. Paar sõitis päevavalgel autoga ning nad lasti maha nelja Texase politseiniku poolt, kelleks olid Frank Hamer, B.M. "Maney" Gault, Bob Alcorn ja Ted Hinton ning kahe Louisiana politseiniku poolt poolt, kelleks olid Henderson Jordan ja Prentiss Morel Oakley.
 
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie Kesk-Lääne osariigi vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikuda. Jõugu teekond keskendus pere külastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini peret.
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati oma 30 aastat laatadel, lõbustusparkides ja täikadel, kuni see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisseistumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas]]e automuuseumis, müüdi seda kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto Whiskey Pete’s Primmis Nevada osariigis.
 
2011. aasta 1. aprillil, Grapevine'i mõrvade 77. aastapäeval, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kelle Barrow' jõuk oli tapnud ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San Antonio]]s elavale 95-aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja auplaadiga teenetemärgi.
 
==Välislingid==
119 127

muudatust