Sulev Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Sulev Vahtre''' (kuni [[1937]]. aastani '''Sulev Vinkmann'''; [[7. juuli]] [[1926]] [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]] – [[31. august]] [[2007]] [[Tartu]]) oli [[eesti]] [[ajalugu|ajaloolane]].
Vahtre uuris [[Eesti ajalugu]], eriti [[muinasaeg|muinas]]- ja [[keskaeg]]a, samuti [[agraarajalugu|agraar]]-
==Elukäik==
Vahtre sündis põlise talupoja peres Põhja-[[Tartumaa]]l Laiuse vallas. Tema isa oli
[[1947]]. aastal lõpetas Vahtre Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumi (varasema Kommertsgümnaasiumi) ning asus samal aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Tema peamisteks juhendajateks kujunesid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]] ja [[Julius Madisson]], kes jätkasid Eesti Vabariigi ajale iseloomuliku allikakriitilise ajaloouurimise õpetamist. Vahtret paelus kõige enam agraarajalugu, mis oli toona ka üheks parimaks võimaluseks pääseda ajaloo uurimisel tugevast ideoloogilisest sunnist ning sellega kaasnevatest moonutustest, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. [[1952]]. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga Prantsuse revolutsiooni agraarsuhetest, töö juhendajaks oli kolmas Cederbergi õpilane [[Jaan Konks]]. Seejärel asus Vahtre edasi õppima aspirantuuri. Vahepeal oli ta ka [[Tartu Õpetajate Seminar]]i õppejõud (1952. aasta suvel). [[1955]]. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja teemal "Liivimaa noorem riimkroonika" (uurimus ilmus raamatu kujul [[1960]]. aastal). Töö ametlikuks juhendajaks oli [[Hilda Moosberg]], ent tegelikult aitas Vahtrel seda koostada ennekõike Julius Madisson. Oma kaaluka uurimusega tõmbas ta endale ühe Eesti keskaja prominentsema uurija, [[Paul Johansen]]i tähelepanu, kellega jäi Vahtrel isiklik kontakt küll saavutamata, sest Johansen suri juba [[1965]]. aastal.
11. rida:
1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle. [[1962]]. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. Et Vahtre väärtustas eriti ajaloo allikaõpetuslikku külge, siis otsustas ta oma doktoritöö kirjutada ajaloolise [[demograafia]] teemal. [[1971]]. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal (raamatu kujul ja mõnevõrra täiendatud kujul ilmus teos [[1973]]. aastal). [[1974]]. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.
Agraarajaloo kõrval huvitasid Vahtret jätkuvalt aga ka keskaegsed kroonikad
Ülikooli õppejõuna
Et Vahtre jäi Nõukogude ajal oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud kommunistlikusse parteisse, jäid tema karjäärivõimalused küllaltki piiratuks (parteisse mitte kuuluv inimene ei võinud saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks). Samuti ei saanud ta midagi teha, kui ta poeg [[Lauri Vahtre]] [[1982]]. aastal nõukogudevastase meelsuse pärast ülikoolist välja heideti, ka Sulev Vahtret ähvardati hiljemalt [[1988]]. aastaks professori kohalt kõrvaldada.
46. rida:
*"Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni" (peatoimetaja). Tartu: [[Ilmamaa]], [[2003]]. ISBN 9985-77-062-5 (köites)
*"Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani" (peatoimetaja). Tartu: Ilmamaa, [[2010]]. ISBN 9789985771419 (köites)
*"Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" (peatoimetaja). Tartu: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-142-7 (köites)
*"Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" (koostaja). Tallinn: [[Olion]], [[1997]]. ISBN 9985-66-081-1
*"Eesti ajalugu: kronoloogia" (koostaja). Tallinn: Olion, [[1994]]. ISBN 5-460-00228-1
*"Eesti ajalugu: kronoloogia, 13000 [eKr.] - 2006" (koostaja). Tallinn: Olion, [[2007]]. ISBN 978-9985-66-508-4 (köites)
*"Eesti ala mõisate nimestik". Toimetaja (koostaja: [[Vello Naber]]). Tallinn: [[Eesti Raamat]], [[1981]].
*"Eesti ala mõisate nimestik". 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja (koostaja Vello Naber). Tallinn: Eesti Raamat, [[1984]].
61. rida:
*"(Bartholomäus Hoeneke) Liivimaa noorem riimkroonika: (1315-1348)" (tõlkija ja kommenteerija). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1960]].
*"Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) ajalooallikana" (dissertatsioon). Tartu, [[1955]]. Juhendaja: [[Hilda Moosberg]].
*"Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus, 1208-1227". Tallinn: Olion, [[1990]]. ISBN 5-450-01313-2
*"Rahvastiku liikumisest Eestimaa kubermangus XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel". Teoses: "Ajaloo järskudel radadel: pühendusteos Hans Kruusi 75. sünnipäevaks". Tallinn, [[1966]]. Lk 56–83.
*"Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782-1858". Tartu, 1970.
|