Erinevus lehekülje "Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Saksa sõdur Hellamaa kiriku juures 1917-1918.jpg|pisi|300px|Saksa sõdur [[Muhu]] saarel [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] kiriku juures]]
'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti.
 
'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti.
{{Sisukord paremale}}
[[Pilt:Saksa sõdur Hellamaa kiriku juures 1917-1918.jpg|pisi|300px|Saksa sõdur [[Muhu]] saarel [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] kiriku juures]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|thumbpisi|300px|Saksa vägede dessant Saaremaale (1917)]]
===Kronoloogia===
*[[1915]] hõivasid Saksa Keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Liivi laht|Liivi lahes]];
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Narva.
 
== SaarteLääne-Eesti saarte okupeerimine ==
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.
 
== Saarte okupeerimine ==
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|thumb|Saksa vägede dessant Saaremaale (1917)]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2005-0159, Besetzung der Insel Oesel, Truppeneinschiffung.jpg|thumb|]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]
 
Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
 
{{Vaata|Operatsioon Albion}}
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
[[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]]
1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaa valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]].
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2005-0159, Besetzung der Insel Oesel, Truppeneinschiffung.jpg|thumb|]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="7MvyS" /> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]]. 20. märtsil 1918 ilmus saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust.
 
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>.
 
[[12. aprill]]il [[1918]] kuulutasid [[Balti Maanõukogu]] (''Baltische Landesrat'') Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] välja.
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
 
==Bresti-Litovski vaherahu==
=== Saksa okupatsiooni lõpp Eestis ===
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.
=== Saksa okupatsiooni lõpp Eestis ===
Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tunnustamine ''[[de facto]]'' [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918.
 
 
== Muu ==
20. märtsil 1918 ilmus saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust.
 
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] esimeses lahingus - [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] - sõdisid üheskoos Saksa okupatsiooniväed ja Eesti vabatahtlikud rahvaväelased. Seal said Vabadussõjas oma esimesed autasud ka mõned eestlased - Saksa II. klassi [[Raudrist]]id.
 
56 747

muudatust