Maailmamajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
12. rida:
Kaupade ja teenuste vaba liikumine üle piiride on väga oluline faktor parema kvaliteedi suunas. See tuleneb osaliselt suurenenud konkurentsist tootjate vahel. Kohalikud tootjad peavad konkureerima mitte ainult oma riigi piires, vaid rahvusvaheliselt, mis on initsiatiiv nende kaupade kvaliteedi tõstmiseks, säilitades samas konkurentsivõimelise hinna.
Globaalse majanduse tõttu on oluliselt ühtsustunud standardid ja hinnatasemed, mis muudab rahvusvahelise kaubanduse omakorda lihtsamaks.<ref name="Economics"
== Maailmamajanduse negatiivsed küljed==
Kõige suuremaks ohuks globaliseeruvas majanduses on see, et laienenud võimalustest võidavad eelkõige need riigid, mis on juba varasemast ajast jõukad. Arenenud riikides on rohkem kapitali, paremad transpordiühendused ning kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja haridus. Kõik see tähendab, et raha koondumine veelgi süveneb ning vaesemate riikide olukord kas halveneb või jääb samaks.
Üheks viisiks, kuidas jõukamate riikide ettevõtjad globaliseerunud majandust ära kasutavad, on odava tööjõu kasutamine vähem arenenud riikides ehk kaupade tootmine alltöövõtjate juures. See aitab rahvusvahelistel ettevõtetel vähendada oma kulutusi ning suurendada kasumit. Kuna enamik kõrgepalgalisi töötajaid on endiselt ettevõtte asukohariigis, siis saab tegelik tootjamaa ebaproportsionaalselt väikest kasu sellisest majandustegevusest.<ref name="Economics"
==Maailmamajanduse praegune seis==
Maailmamajanduse kogutoodang langes 2008.–2009. aasta majanduskriisi tõttu esimest korda alates 1946. aastast ja seadis maailma uute ülesannete ette: missuguseid strateegiaid järgida, et taastada majanduskasv ja vähendada tööpuudust, hoides samal ajal aga inflatsiooni ja riigivõlga kontrolli all. Aastatel 2009–2011 alustati ulatuslikke majanduse stabiliseerimise programme, mis aga väheneva maksutulu taustal suurendas riikide eelarvedefitsiiti. Kokku on riikide võlg suurenenud 2008. aastast alates 7,6 triljoni dollari võrra. Selleks, et intressimäärasid madalal hoida, suunasid keskpangad suure hulga raha riikide majandusse, millest johtuvalt kasvas 2008. ja 2012. aasta lõpu vahel ülemaailmselt raha hulk 31% võrra. Praegu tuleb valitsustel teha raskeid otsuseid. Ühest küljest tuleb majandust ergutada, et suurendada kasvu ja luua juurde töökohti, teisest küljest aga tuleb olla ettevaatlik riigivõla suurendamisega, sest see võib pikemas perspektiivis kasvu hoopis pidurdada. Kui majanduskasv aga taastub, siis tuleb keskpankadel hakata aga otsima tasakaalu inflatsiooni ohjeldamise ja madalate intressimäärade vahel.
2012. aastal nihkus riikide fiskaalpoliitika suurema säästmise suunas, et vähendada defitsiiti. Viis riiki kuuest vähendasid valitsuskulutuste kasvukiirust ja iga kolmas riik vähendas avaliku sektori kulutusi. Ülemaailmne eelarvedefitsiit vähenes selle tulemusena 2,7 triljoni dollarini ehk 3,8% maailma SKT-st. Samas vähenes ka majanduse kasvukiirus: 2010. aastal oli see 5,1%, 2011. aastal 3,7% ja 2012. aastal vaid 3,1%. Ülemaailmne tööpuudus suurenes 9,2 protsendini.
32. rida:
Üha rohkem mõjutab maailmamajandust inimeste, kaupade, teenuste, tehnoloogiate ja kapitali voolamine üle kogu maailma ning järjest vähem suudavad seda kontrollida valitsused. Arenenud riikide halvenenud majanduslik seisukord tähendab seda, et vähem jääb raha ja energiat, et tegeleda vaesemate piirkondade probleemidega.
Hoolimata nendest murekohtadest, on maailmamajanduse edasisel arengul ka positiivseid väljavaateid. Tehnoloogia on teinud suuri parandusi mitmetes eluvaldkondades, näiteks põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas, metallurgias ja transpordis.
==Maailmamajanduse põhinäitajad==
===Majanduse kogutoodang===
<ref name="CIA"
{| class="wikitable"
|-
62. rida:
2013. aasta andmete järgi on töölisi maailmas kokku 3,314 miljardit.
'''Tööjõu jaotus sektorite kaupa''' (2008) <ref name = "CIA"
{| class="wikitable"
|-
| |||