Isikutaju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
12. rida:
 
* kategooriate kohaldamine ehk nö  lahterdamine nt vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuste, sotsiaalse staatuse järgi. Näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär), mis käivitab varem välja kujunenud käitumismustri kasutamise (nt väikese lapsega suhtlemisel kasutame automaatselt kõrgemat hääletämbrit, kusjuures sõnavaliku erinevus tuleneb ka lapse soost).
* loogiline järeldamine, mil lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades vähemalt kahte  erinevat, isegi vastuolulist infot inimese kohta. Näiteks: fenomen “andekas"andekas laiskvorst”laiskvorst" on enamusele tuttav, tavaliselt tekib see juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, targast ja püüdlikust, seejärel saadud info aga seda ei kinnita ja kooskõla säilitamiseks oma kujutluses lisatakse “andekale”"andekale" “laisk”"laisk".
* analoogiate kasutamine - enamasti kasutatakse teise inimese tajumisel analoogiat iseendaga. Näiteks: mina olin vihane, kui paljundusmasin rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi masinatega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas.
* empaatial põhinev isikutaju, mille korral püütakse oma ettekujutuses asuda teise inimese kohale, tema rolli, “pugeda"pugeda tema nahka”nahka" lootes teda paremini mõista.
* projektsiooni puhul kantakse teisele üle enda seisundit, mõtteid. Tegemist on kaitsemehhanismiga, mille puhul inimene, kes keeldub tundmast või endale teadvustamast välise reaalsuse ebameeldivamaid aspekte,  lahendab sel teel oma emotsionaalse konflikti ja vähendab ärevust.
* juhttunnusest lähtumise puhul võetakse mõni välistunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid (sise)tunnuseid. Näiteks : meeldiv inimene, seega ka tark, ilus, sõbralik jne.
37. rida:
Mida avaramad on suhtlemisel inimeste avatud alad, seda kergem on neil üksteist mõista. Positiivsete suhete puhul avatud ala tavaliselt suureneb. Konfliktide, arusaamatuste, mittemõistmise puhul suureneb varjatud ala. Suur pime ala peegeldab madalat enesetundmist, tugevaid kaitsemehhanisme.
 
Hea on, kui inimene saab vähendada oma pimedat ala, kuid selle ala avalikustamine tavaliselt kahjustab suhteid.  Oluline on tajuda piiri, mida ma annan teada. Vaba ja spontaanse suhtlemise puhul on inimese käitumisele tavaliselt omane suur “pime”"pime" ja väike “varjatud”"varjatud" ala. Avatud ala suurendades või vähendades saab reguleerida oma suhteid teiste inimestega.
 
Sattudes uude situatsiooni ja soovides saavutada usaldust kahandavad inimesed sageli oma varjatud ala.