Redaktsioon: 21. november 2018, kell 02:46 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7422 muudatust →‎Industrialiseerimine Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2019, kell 14:39 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Aplerbecker Hütte2.JPG\|pisi\|Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910]] '''Industrialiseerimiseks''' ehk [[Tööstuslik pööre\|tööstuslikuks pöördeks]] nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.<ref name="Sullivan">Sullivan, A., Sheffrin, S. M. 2003. Economics: Principles in action. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall: 472 .</ref> <ref name="EE">[http://entsyklopeedia.ee/meedia/industrialiseerimine2/nene3_page_0181] Industrialiseerimine. Eesti Entsüklopeedia.</ref> == Industrialiseerimise ajalugu == Industrialiseerimine sai alguse [[Suurbritannia~~\|Suurbritanniast~~]]st [[18. sajand]]i teisel poolel ja levis [[19. sajand]]i alguses Lääne-Euroopasse (1820. aastatel Belgia) ja [[USA~~\|USAsse~~]]sse (1813. esimene vabrik) ning hiljem ka teistesse piirkondadesse. Muutust Suurbritannias, kus mindi üle uuele tootmisprotsessile, nimetatakse tööstusrevolutsiooniks ehk tööstuslikuks pöördeks.<ref name="Inikori">Inikori, J. E. Africans and the Industrial Revolution in England. Cambridge University Press.</ref> Tekstiilitööstuse järel hakkasid kiirelt arenema metallurgia, tööpingid, kemikaalide kasutus, klaasi tootmine, aurutranspordi vahendid, kaevandamine jne.<ref name="Kreis">Kreis, S. 2008. The Origins of the Industrial Revolution in England [http://www.historyguide.org/intellect/lecture17a.html].</ref> Tööstusrevolutsioon mõjutas pea kõiki igapäevaelu tahke, toimus elanikkonna üldine jätkusuutlikkuse kasv.<ref name="Lucas">Lucas, R. E. Jr. 2002. Lectures on Economic Growth. Cambridge: Harvard University Press: 109–110.</ref> Industrialiseerimine realiseerub eelkõige tänu rasketööstuse arendamisele ja suurtööstuste loomisele <ref name="EE"/>. Inimeste füüsiline töö asendatakse masinatega, töö produktiivsus kasvab ning selle tulemusena suurenevad ka tootmisest saadavad tulud.<ref name="Griffin">Griffin, E. 2013. Patterns of Industrialisation.</ref> Tänu suurenevale kapitalile saavad tootjad investeerida uute tehnoloogiate ja kontseptsioonide väljatöötamisse ning sellega kindlustatakse industrialiseerimisprotsessi pidev areng.<ref name="Blackburn">Blackburn, R. 2006. Enslavement and industrialisation. BBC British History:[http://www.bbc.co.uk/history/british/abolition/industrialisation_article_01.shtml].</ref> Urbaniseerumise ja üldise rahvastiku kasvu tõusu tõttu tekib ka suurem vajadus kaupade järele.<ref name="Merriman">Merriman, J. 1996. A History of Modern Europe: From the French Revolution to the Present, W. W. Norton & Company: 669.</ref> Kujuneb välja masstootmine ning turg. Analoogsete kaupade tootjate vahel tekib konkurents, mis õhutab tootjaid oma toodangu kvaliteeti parandama ja hinda võimalikult madalal hoidma. Kui varem domineerivas agraarühiskonnas pandi tööks kasutatavad seadmed tööle inimeste, koduloomade, vee- või põlemisenergiaga, siis industrialiseerimisel võeti nende asemel kasutusele teised energiaallikad. <ref name="Griffin"/> Efektiivsemalt hakati kasutama hüdroenergiat ning enam rakendati aurujõudu.<ref name="Landes">Landes, D. S. 1969. The Unbound Prometheus: Technological Change and Industrial Development in Western Europe from 1750 to the Present. Cambridge, New Tork: Press Syndicate of the University of Cambridge.</ref> Puidu ja muu biokütuse asemel hakati kasutama kivisütt, mis andis eelnimetatud alternatiividest oluliselt rohkem energiat. Enamik uutest väljatöötatud masinatest kasutasidki energiaallikana kivisütt, mis suurendas oluliselt üldise energiatarbimise määra majanduses – seda trendi on näha ka tänapäeva tööstusriikides.<ref name="Griffin"/> == Industrialiseerimise mõjud == 17. rida: == Industrialiseerimine Eestis == Eestis toimus industrialiseerimine aastatel 1860–1915. Sel perioodil algas kiirem ja laialdasem linnade kasv ja areng, millele aitas kaasa ka Eesti [[demograafiline üleminek\|demograafilise üleminekuni]] jõudmine ja seeläbi migratsiooni suurenemine linnadesse. Samuti hõlbustas industrialiseerumist pärisorjusest vabastamine antud perioodil.<ref name="Raagma">[[Garri Raagma]], 1996. Shifts in Regional Development of Estonia During the Transition. European Planning Studies, 4(6): 683–703.</ref> Kui iseseisvusaastail arenes Eesti tööstus turumajanduse mõjul maailmamajanduse osana, siis [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] järel jätkunud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsioon]] tõi kaasa sihikindla kampaania sõjas purustatu taastamiseks ning tööstuse eelisarendamiseks teiste majandusharude arvelt vastavalt [[Marksism-leninism\|riiklikule marksistlikule ideoloogiale]], mis nägi [[ühiskondlik progress\|ühiskondliku progressi]] mootorina eelkõige [[rasketööstus]]t. Aastaks 1950 oli tööstus [[Eesti NSV majandus\|Eesti NSV rahvamajanduses]] esimesel kohal ning aastal 1956 moodustas tööstus ühiskonna koguproduktist 59,6%.<ref name="EE"/>

Industrialiseerimine: erinevus redaktsioonide vahel