Asenduskodu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eesti asenduskodud: link par, vt Äriregister |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
* '''Asenduskodu''' on [[sotsiaalhoolekande seadus]]e järgi institutsioon, mis osutab [[asenduskoduteenus]]t.
Asenduskodu on nõuetele vastav koht, kus osutatakse
Termin "asenduskodu" võeti kasutusele 2007. aastal senise termini "lastekodu" asemel.
9. rida:
* Asenduskodud Eestis.
Statistika andmetel (2017) a, on viimastel aastatel suurenenud Eestis lahutuste hulk ja vabaabielu osatähtsus mille tagajärjeks on hooletud lapsed. Kindlasti see avaldab lastele suurt mõju, lapsed kasvavad tänapäeval eripalgelistes leibkondades. Kahepoolne sissetulek peres ja lastel olemasolu kahel vanemal on algselt tugevaks toeks edasises elus ja iseseisvustamiseks.<ref name="blog.stat.ee">https://blog.stat.ee/2017/11/16/lastega-leibkonnad-euroopas/</ref>
Eestis abielus vanematega 54%
25. rida:
Vanematest eraldi elavad lapsed 2%
Euroopa liidu lapsed alla 1%<ref
* '''Üle Eesti on koku 27 asenduskodu.''' <ref name="sm.ee">http://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus.</ref>
Praegusel ajal, lapsel kes on jäänud ilma vanemateta on võimalik last paigutada asenduskodudesse samas see perekond võib olla eestkoste perekond, hooldus perekond või lapsendaja perekond.
35. rida:
* '''Asenduskodud ja järelhooldus.'''
Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus aga vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Kõige üldisemas tähenduses mõistetakse asendushooldusena lapse eest hoolitsemist väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, eestkoste ja asendus holdusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus). Peale asendushooldusteenuselt lahkumist osutatakse järelhooldusteenust, mis toetab elluastuvate noorte iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.<ref
* '''Lapsendada saavad vanemad:'''
53. rida:
· Lapsendaja võib olla ka üksikisik.
Lapsendamine on nii lapse kui lapsendaja jaoks lõplik ja pöördumatu sündmus, lapsendamist ei saa tühistada ja ka kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.<ref name="ReferenceA">http://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus</ref>
# jaanuaril 2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.<ref>. <nowiki>http://www.parnutugikeskus.eu/?page_id=64</nowiki></ref>
59. rida:
* '''Asendushooldus hooldusperedes.'''
Hoolduspere peab olema lapsele sobivas peres, sealhulgas hooldajal endal võivad olla alla 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Laste arvu suurendamine hooldusperes on lubatud vaid asendushooldusel olevate laste huvides, kui selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad. Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.<ref
* '''Asendushooldus asenduskodus.'''
70. rida:
Nendes pakutakse lastele hoolt sünnistsaati kuni 22a. vanuseni.
Suuremates asenduskodudes lastega tegelevad sotsiaaltöötajad, psühholoogid, terapeudid, eripedagoogid, med õed.
Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus, et last lapsendada peab pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.
| |||