Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  10 kuu eest
P
link par (+ masintoim), replaced: ” → " (2)
(sobimatu sisuga infokast ära)
P (link par (+ masintoim), replaced: ” → " (2))
'''Juunipööre''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s [[21. juuni]]l [[1940]], mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]].
 
[[14. juuni]]l 1940 alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. Mõne päeva jooksul esitas ta [[Baltimaad|kolmele Balti riigile]] sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maale lubamist ja nõukogudemeelsete valitsuste ametisse seadmist.
 
Eesti okupeeriti ligi 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt [[17. juuni]]l 1940. [[19. juuni]]l saabus Tallinna [[Stalin]]i erivolinik [[Andrei Ždanov]], kelle näpunäidete järgi lavastati [[21. juuni]]l "rahvademokraatlik riigipööre" ja määrati ametisse nõukogudemeelne nukuvalitsus. Seejärel valiti [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] uus koosseis ([[Riiginõukogu]] ei kujundatud), kuulutati [[21. juuli]]l [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|Riigivolikogu deklaratsiooniga]] Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning [[22. juuli]]l "otsustati" paluda [[Eesti NSV]] vastuvõtmist [[NSV Liit]]u. [[6. august]]il võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
 
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes kuulutas [[Vabariigi President]] [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939,<ref name="flW6g" /> et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas valjult erapooletuks. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta.
 
[[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
 
Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi" />
 
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga.
 
Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindral]] [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas [[Baltimaad|Balti riikide]] puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: "''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga."''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios" />
 
[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 02622]]<ref name="NZBBl" />, millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: Punalipulise Balti laevastiku juhatajal [[Vladimir Tributs]]il kästi oma laevastik viia 10. juunil kell 5.00 Leningradi Sõjaväeringkonna juhataja [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks.
 
[[14. juuni]]l 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja [[Kuzma Nikitin]] telegrammiga ette olukorrast Eestis:
''1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude – Eesti pakti ausalt ellu viia.''
 
''2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude – Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis.''<ref name="p1b43" />
 
Noodis ei nõutud Eesti riigikorra muutmist, Eesti liitmist Nõukogude Liiduga ega [[Tartu rahu]]lepingu tühistamist.
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
;19. juuni
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref name="wlY7u" /> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna" />. Oma muljed võttis ta ettekandes [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadile]] kokku järgmiselt: ''Päts hakkas kõigiti vana valitsust välja vabandama, kinnitades, et ta suhtus pakti täitmisse ausalt ja püüdlikult. ... Ühesõnaga, ta viis mind niikaugele, et ma ütleksin – ma ei usu teda. Ma vastasin, et ma ei saa ümber lükata meie käsutuses olevaid absoluutselt tõestatud fakte. ... Üldmulje on selline, et Päts, Laidoner ja kogu vana valitsuse juhtiv klikk püüavad säilitada juhtiva positsiooni ja kujutada asja nii, et Eestis pole Eesti valitsus milleski süüdi ja on Nõukogude Liidu suure Euroopa-poliitika ohver ning et selline on väikeriikide kibe saatus, kes on "erakorralise perioodi" tõttu sunnitud raskusi taluma.''<ref name="3kg2C" /> Samuti kohtus ta 19. ja [[20. juuni]]l Tallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]], kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu täievoliline esindus Eestis|NSV Liidu täievolilise esinduse]] kaubandusnõunik ja hilisem täievoliline esindaja Eestis [[Vladimir Botškarjov]].<ref name="Semirjaga" />
 
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna" />
Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi,<ref name="hf46o" /> kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest{{lisa viide}}.
 
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepre]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek" />. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: ''Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes...''.<ref name="Tervitus punaarmeele" /> Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul.
 
Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].
Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
;Tallinnas
[[21. juuni]] hommikul liikusid [[Tallinn]]a vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama.
 
Kell 7 alanud Vabariigi Valitsuse koosolekul taotles Vabariigi President Konstantin Päts Riigikogu kokkukutsumist, mille [[Ants Piip]] ja [[August Jürima]] maha laitsid. Johan Laidoner arvas, et kuna venelaste sissemarss Tallinna sündis ilma vähimagi korrarikkumise või vahejuhtumita, ei oleks Andrei Ždanovil põhjust valitsuses muudatusi nõuda<ref name="blTtg" />.
 
Juunipööre algas pealinnas kell 10 hommikul kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!".
 
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle kahe tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid Nõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.
 
[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]], kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele [[Stalin]]ile, [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]]ile, [[Vorošilov]]ile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna [[Punaarmee]] esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.<ref name="Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul" /> Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.
 
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil: [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti- ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit.
 
Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
 
Lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima Vabariigi President [[Konstantin Päts]], Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. Pärast korduvaid vahelehüüdeid ja mahakarjumist pöördus Vabariigi President ühes oma kahe saatjaga rõdult tagasi lossi sisemusse, et meeleavaldajate esindajatega nelja silma all läbi rääkida.
 
Vahepeal algasid kõned lossiesisel platsil. Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
 
== Pärast riigipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 sai vigastada<ref name="jCo1v" />, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis taas [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval" /> Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.
 
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil" />.
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="flW6g">[[Riigi Teataja|RT]] 1939, 73, 579.</ref>
<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine] [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 1. oktoober 1939.</ref>
<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi] Päevaleht, 17. detsember 1939.</ref>
<ref name="NZBBl">[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%B0_%D0%9D%D0%9A%D0%9E_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_9.06.1940_%E2%84%96_02622 Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622]</ref>
<ref name="VaCzs">[[Liivi Uuet]] ja [[Erich Kaup]]. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 285.</ref>
<ref name="p1b43">Liivi Uuet ja Erich Kaup. ''Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat''. [[Tammerraamat]], 2011, lk. 286–287.</ref>
<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne] Päevaleht, 19. juuni 1940.</ref>
<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref>
<ref name="wlY7u">[[Erich Kaup]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II] Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref>
<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>
<ref name="3kg2C">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 306–307.</ref>
<ref name="Semirjaga">Семиряга Михаил Иванович. [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' Таллинн, 1989. С. 111—112 ]</ref>
<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>
<ref name="hf46o">Teistel andmetel Leningradi eestlasi: "Heliinsener Leena Raual tuleb meelde oma onu, Leningradi eestlane, kes mitmesaja muu sealse ellujäänud eestlasega (1937. aasta ekstsessid) öise erirongiga Tallinna toodi, et juunipäeval Vabaduse väljakul kodanlastele koht kätte näidata…" – Vt [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-alma-vaarman-uerod-tegi/ Kuidas Alma Vaarman ÜROd tegi] Sirp, 15.10.2009 ([[Enn Säde]] [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]]e 1940. aasta juunipöörde dokumentaalfilmist "Pööripäev”Pööripäev")</ref>
<ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Tervitus punaarmeele">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tervitus punaarmeele (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="blTtg">Faatum. SE&JS, Tallinn, 2009, lk. 312.</ref>
<ref name="Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Kadrioru lossi ees">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Kadrioru lossi ees (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Vabastati">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabastati 27 poliitilist vangi.] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Tööliste">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tööliste rongkäik ja koosolek Tartus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval] Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.</ref>
<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.</ref>
<ref name="flW6g">[[RT]] 1939, 73, 579.</ref>
<ref name="NZBBl">[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%94%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%B0_%D0%9D%D0%9A%D0%9E_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_9.06.1940_%E2%84%96_02622 Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622]</ref>
<ref name="VaCzs">[[Liivi Uuet]] ja [[Erich Kaup]]. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 285.</ref>
<ref name="p1b43">Liivi Uuet ja Erich Kaup. ''Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat''. [[Tammerraamat]], 2011, lk. 286–287.</ref>
<ref name="wlY7u">[[Erich Kaup]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II] Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref>
<ref name="3kg2C">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 306–307.</ref>
<ref name="hf46o">Teistel andmetel Leningradi eestlasi: "Heliinsener Leena Raual tuleb meelde oma onu, Leningradi eestlane, kes mitmesaja muu sealse ellujäänud eestlasega (1937. aasta ekstsessid) öise erirongiga Tallinna toodi, et juunipäeval Vabaduse väljakul kodanlastele koht kätte näidata…" – Vt [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-alma-vaarman-uerod-tegi/ Kuidas Alma Vaarman ÜROd tegi] Sirp, 15.10.2009 ([[Enn Säde]] [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]]e 1940. aasta juunipöörde dokumentaalfilmist "Pööripäev”)</ref>
<ref name="blTtg">Faatum. SE&JS, Tallinn, 2009, lk. 312.</ref>
<ref name="Kcsam">[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Семиряга Михаил Иванович. ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' С.132. ]</ref>
<ref name="Vabastati">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabastati 27 poliitilist vangi.] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="F7Xh2">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Punane lipp Pikal Hermanil] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="vrm12">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=379092 Mahavõetud sinimustvalge lipp ja mahavõtjad 21.06.1940. Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fotokollektsioon. ERAF.2, nimistu 1, säiliku nr 8111.]</ref>
<ref name="KU6lD">[http://www.eja.pri.ee/history/Holocaust/Lipp_ee.pdf Mark Rõbak. "Olen oma arvamuse formeerinud, ärge mind enam faktidega segage" (Ühe ajaloolise võltsingu lõpp)] www.eja.pri.ee (vaadatud 18.01.2014)</ref>
<ref name="Tööliste">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tööliste rongkäik ja koosolek Tartus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="zjvoU">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Meeleavaldused Pärnus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
<ref name="jCo1v">''Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г. – август 1940 г.'' М., 1990. С. 191.</ref>
<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval] Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.</ref>
<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.</ref>
}}
 
*[http://www.ohtuleht.ee/176314 "1941 juunipööre: «Stalin tahtis, ja nii ka läks!»"] SL Õhtuleht, 21. juuni 2005
*[http://www.virumaateataja.ee/220605/esileht/15024924_1.php "Punaste riigipööre 21. juunil 1940"] Virumaa Teataja, 22. juuni 2006
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-alma-vaarman-uerod-tegi/ Kuidas Alma Vaarman ÜROd tegi] Sirp, 15.10.2009 ([[Enn Säde]] pajatab [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]]e 1940. aasta juunipöörde-teemalisest dokumentaalfilmist "Pööripäev”Pööripäev")
 
[[Kategooria:Juunipööre| ]]