Suveräänsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
{{toimeta}}
'''Suveräänsus''' on [[võim]], millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle. Seega on suveräänsus kõrgeim legitiimne otsustamisühik mingis piirkonnas järgnevate tarvilike ja moodustavate omadustega:
# ''asukoht'' (kõrgeim võim poliitilis-õiguslikus hierarhias)
9. rida:
# ''autonoomia'' (suverään peab olema sõltumatu oma suhetes teiste (nii sisemiste kui välimiste) osapooltega).
Kasutatakse ka osamõistet "siseriiklik suveräänsus", mis on suveräänsus, mis vastab tingimustele 1–3.<ref name="W3PfP" /> Suveräänsust on ka defineeritud kui ühte spetsiifilist ''omandivormi''.
Suveräänsus on üks [[politoloogia]] ja [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] olulisemaid ja vaieldumaid mõisteid. Suveräänsuse kui mõiste tähenduse ja empiirilise olemasolu vaidlustasid liberaalsed autorid 20. sajandi teise teise poole viimastel aastakümnetel.
==Sõna etümoloogia==
Sõna on pärit [[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''souveraineté'', mis on tuletatud sõnast ''souverain'' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''superanus'').
[[Inglise keel]]es on sõna ''sovereignty'' kasutatud [[1374]] "võimu" või "valitsemise" tähenduses; aastal [[1715]] "iseseisva riigina eksisteerimise" tähenduses.
==Mõiste ajalugu==
26. rida:
Sisepoliitikast suurem tähtsus on suveräänsuse mõistel olnud [[rahvusvahelised suhted|rahvusvahelistes suhetes]] ja [[rahvusvaheline õigus|õiguses]]. Suveräänsus on nendes probleemide allikaks olnud alates Jean Bodini väitest, et suverääni loodud seadused ei ole temale endale kohustuslikud (''majestas est summa in cives ac subditos legibusque soluta potestas''). Kuigi väide näib tähendavat seda, et suverään ei vastuta kellegi ees ning teda ei piira ükski reegel, leidis Bodin siiski, et suverään on ka oma kodanike ees piiratud mõningate põhiliste reeglitega, mis konstitutsioonilise loomuga õigusaktidest ning "kõrgemast õigusest," mis [[loomuõigus]]like doktriinide järgi oli kõigile kohustuslik. Mitmed reeglid, mida Bodin käsitles suveräänile kohustuslikena, muutusid peale rahvusriikide süsteemi väljakujunemist rahvusvahelise õiguse osaks. Sellest hoolimata on Bodini teooriaid kasutatud [[realism (rahvusvahelised suhted)|realistliku lähenemise]] põhjendamiseks rahvusvahelistes suhetes.
Suveräänsuse mõistmise piiramatu võimuna arendas selle loogilise lõpuni välja Thomas Hobbes [[1651]]. aastal teoses "[[Leviathan]]". Hobbes võrdsustas suverääni jõu, mitte õigusega. Õigus oli suverääni korraldus ja ei saanud seetõttu tema võimu piirata. Rahvusvahelisel areenil on selle käsitluse järgi tulemus lakkamatu sõda, kus iga suverään püüab oma võimu teistele kehtestada.
[[20. sajand]]i jooksul hakkasid ilmuma olulised piirangud riikide tegevusvabadusele. [[1899]]. ja [[1907]]. aasta [[Haagi rahukonverentsid]]el sõlmitud [[välisleping|konventsioonid]] kehtestasid [[rahvusvaheline humanitaarõigus|reeglid sõjapidamiseks]] maal ja merel ning lõid võimalused riikidevaheliste vaidluste rahumeelseks lahendamiseks [[Alaline Vahekohus|Alalises Vahekohtus]]. [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] põhikiri ja [[Kelloggi-Briandi pakt]] püüdsid piirata sõja alustamist ja selle kasutamist poliitikakujundamise vahendina. Peale [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] vastu võetud [[ÜRO põhikiri]] kohustas liikmesriike vaidlusi rahumeelsete vahenditega lahendama ja hoiduma sõjapidamisest. Samas on põhikirjas üheks oluliseks põhimõtteks liikmete suveräänse võrdõiguslikkuse põhimõte.
42. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="W3PfP">"Tavakäsitelud suveräänsuse mõistest" Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone "Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon" Tartu: 2004, lk
<ref name="sLHC9">Geoff Demarest "Geoproperty: foreign affairs, national security and property rights" London: Frank Cass, 1998.</ref>
<ref name="pmn82">"Tavakäsitelud suveräänsuse mõistest" Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone "Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon" Tartu, 2004, lk
<ref name="OTycr">"Suveräänsus." Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone "Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon" Tartu, 2004, lk
<ref name="KMhoD">"Sovereignty." ''Online Etymology Dictionary''. http://www.etymonline.com/index.php?term=sovereignty</ref>
<ref name="0Ei31">"Sovereignty", ''Stanford Encyclopaedia of Philosophy''. http://plato.stanford.edu/entries/sovereignty/#1</ref>
<ref name="QItCG">[[Rait Maruste]]. "Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse." (Juura: Tallinn 2004)
<ref name="HYbNR">[[Rait Maruste]]. "Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse." (Juura: Tallinn 2004)
}}
| |||