Redaktsioon: 12. juuli 2014, kell 16:25 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 981 muudatust P {{veergude loend\|laius=10\| ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. mai 2019, kell 10:09 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Teise laine feminism''' (''second-wave feminism'') on peamiselt [[1960. aastad\|1960]]–[[1970. aastad\|1970]] aastatel toimunud feministlik liikumimine, mil feministid jaotusid vastavalt oma poliitilistele vaadetele. [[USA]]s sai feminism uut hoogu sisse ~~[[1960. aastad\|~~1960. aastate]] teisel poolel, mil ''Women's Liberation Movement'' leidis oma alguse [[tsiviilõigus]]test, [[Vietnami sõda\|Vietnami sõja]] vastasusest ja üliõpilaste liikumisest 1960. aastatel. Osa feministe, näiteks [[Betty Friedan]], kogesid edutut võitlust võrdse palga eest ja soolise diskrimineerimise eest ning teisalt kogeti ([[Anne Koedt]], 1968), et naisliikumise naised leidsid end igal pool ja igal tasemel mängimas teisejärgulist rolli ning kui algul arvati tegu olevat personaalsete probleemidega, siis tasapisi hakkas selgus, et probleemid on hoopiski sotsiaalset ja poliitilist laadi. [[Kate Millett]] leidis, et 1920. aastal alanud vasturünnakuga ajutiselt peatatud feminism elustub jälle ja see võib nüüd lõpuks täita oma eesmärgi – vabastada pool rassi oma igipõlisest allumusest. Miss America iludusvõistlusega seoses kirjutas [[Robin Morgan]], et naise roll on olla sunnitud mängima apoliitilist, solvumatut, passiivset, delikaatset (kuid orjatööst rõõmsat) "asja". [[Inglismaa]]l kujunesid sündmused teise lainega seoses veidi teisiti. 1960. aastatel moodustus ''Equal Rights grupp'', kes võitles töö võrdse tasustamise eest, radikaalne ja poliitiliselt vasakpoolne British ''Women's Liberation Movement'' moodustus marksistlik-sotsialistlikust suunast, erinevalt USA-s domineerivast liberaal- ja radikaalfeminismist. Vaatamata erinevustele kõlas 1970. aastal korraldatud ''Women's Liberation'' konverentsil üleskutse, et "me tunneme, et meil on ühine eesmärk ja me oleme ühinenud, meil peaks olema üks feminism" ning sellel konverentsil formuleeriti neli põhilist nõuet: võrdne [[palk]], võrdne [[haridus]] ja võimalused, 24-tunnine lastehoid ning vaba kontratseptsioon ja abort nõudmisel. Kuid põhjusi ja erinevusi feministliku liikumise jagunemiseks oli palju. Kui USA-s rõhutati, et mustadel lasub kahekordne rõhutuse koorem – rassiline ja sooline, siis Britannias kujunes kõige põhjapanevamaks jagunemine pigem klassi, kui rassi alusel. USA-s astusid ühelt poolt üles oma nõudmistega radikaalfeministidest eraldunud [[lesbid]] ja vastukaaluks ka heteroseksualistid ning teiselt poolt liberaalfeministid seadsid esikohale pere- ja seksuaalpoliitika. Britannias aga toimus feministide jagunemine pigem [[sotsialist]]ide ja psühhoanalüütiliseks feminismiks. Lisaks tekkisid ka [[materialism]]i feministid, kes osutasid sotsiaalsetele ja majanduslikele juurtele kui naise rõhumise põhjustele. Prantsuse feminism toetus samuti rohkem [[psühhoanalüüs]]ile ja õõnestas feminismi ühtsust poliitilise võitlusega, milles sotsiaalsed ja poliitilised eesmärgid peaksid olema jagatud vastavalt sotsiaalsele identiteedile. Seega, vaatamata üleskutsetele "õeskonna" ühtsuseks, on teoreetilised erinevused ja poliitilised kõrvalekaldumised kogu aeg silmatorkavad. 67. rida: * [[Kolmanda laine feminism]] [[~~Category~~Kategooria:Feminism]] ~~[[de:Feminismus#Zweite Welle des Feminismus]]~~

Teise laine feminism: erinevus redaktsioonide vahel