Terrorism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
(nt metsavennad) välja |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
'''Terrorismi''' all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist [[poliitika|poliitiliste]], [[ideoloogia|ideoloogiliste]] või [[religioon|religioossete]] eesmärkide saavutamiseks.
Sõna ''terrorism'' on tuletatud [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast
Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend [[ÜRO]] egiidi all.
Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrorismi all mõista ükskõik millist türanniat. Ka konventsionaalsete või valimatute (asümmeetriliste) relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvardamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu.
'''Terror''' tähendab riigi vägivalda oma ''[[kodanik]]e'' suhtes (nt [[stalinism]]). '''Terrorism''' aga tähendab poliitiliste rühmituste, usu[[sekt]]ide ja teiste mitteriiklike organisatsioonide ja ka üksikisikute toime pandud vägivalda ''[[tsiviilisik]]ute'' vastu. Kui rühmitus võitleb sõduritega, on nad vabadusvõitlejad; kui tapmine on suunatud rahulike elanike vastu, on nad terroristid (nt pommivööga enesetapjad pühakojas, Iraagi sõjas ning järgnenud kodusõjas töömehi, naisi ja lapsi tapvad sissid).
Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on raske, sest konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt – huvidele vastavalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressiooni toimepanija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kui selle tulemusel kannatavad relvastamata tsiviilisikud.
==Definitsioon==
41. rida:
Samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik.
==Terrorismiga seotud kuriteod Eesti õigusaktides==
Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui seaduses. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. '''Terrorism on kuritegu''' EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "[[süütu
*(1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase,välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda. – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
*(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse sundlõpetamisega.
63. rida:
}}
== Kirjandus ==
* [[John Pynchon Holms]] ja [[Tom Burke]], "Terrorism: tänapäeva suurim oht vabadusele". Inglise keelest tõlkinud [[Hugo-Tanel Kaasik]], [[Ersen]], [[Tallinn]] [[2002]], 270 lk
* [[Karl K. Rebane]], "Terrorism kui kiiresti süvenev globaalne probleem" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]
* [[Georg Elwert]], "Arvatust ratsionaalsemad ja õppimisvõimelisemad. 11. septembri terroristid ja nende võrgustik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Isotamm]] – samas, lk
* Karl K. Rebane, "Terrorism – tsivilisatsiooni tulevik?" – Akadeemia [[2005]], nr
== Vaata ka ==
| |||