Redaktsioon: 26. juuni 2016, kell 16:40 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P link par (+masintoim) using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. mai 2019, kell 10:08 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Tilsitz 1807.JPG\|~~thumb~~pisi\|275px\|Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel.]] '''Tilsiti rahulepingud''' (ka '''Tilsti rahu''') olid kaks lepingut, mille [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] sõlmis [[Sovetsk\|Tilsitis]] juulis 1807 pärast tema [[Friedlandi lahing\|võitu Friedlandi lahingus]]. Esimene sõlmiti [[7. juuli]]l [[Venemaa Keisririik\|Vene]] [[tsaar]]i [[Aleksander I]] ja [[Prantsusmaa\|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] vahel, kui nad kohtusid parvel [[Nemunas]]e jõe keskel. Teine sõlmiti [[Preisimaa]]ga [[9. juuli]]l. Lepingud lõpetasid [[Neljanda koalitsiooni sõda\|Neljanda koalitsiooni sõja]] Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui ''[[Grande Armée]]'' oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. 7. rida: == Prantsuse-Vene leping (7. juuli) == See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Leping lõpetas sõja [[Venemaa Keisririik\|keiserliku Venemaa]] ja [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsuse keisririigi]] vahel ning algatas liidu kahe keisririigi vahel, mis muutis ülejäänud Mandri-Euroopa peaaegu võimutuks. Kaks riiki leppisid salaja kokku aidata teineteist vaidlustes —– Prantsusmaa lubas Venemaale abi [[Osmanite riik\|Osmanite]] [[Türgi]] vastu, samas Venemaa lubas ühineda [[Kontinentaalblokaad]]iga [[Briti impeerium]] vastu. Napoleon veenis ka Aleksandrit sisenema [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)\|Inglise-Vene sõtta]] ja algatama [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)\|Soome sõja]] [[Rootsi]] vastu, et sundida viimast Kontinentaalblokaadiga ühinema. Täpsemalt lubas tsaar lahkuda [[Valahhia]]st ja [[Moldova]]st, mis okupeeriti Vene vägede poolt [[Vene-Türgi sõda (1806–1812)\|Vene-Türgi sõjas]]. [[Joonia saared]] ja [[Kotor (Montenegro)\|Cattaro]], mille olid vallutanud Vene admiralid [[Fjodor Ušakov]] ja [[Dmitri Senjavin]], tuli üle anda Prantsusmaale. Vastutasuks garanteeris Napoleon [[Oldenburgi hertsogkond\|Oldenburgi hertsogkonna]] ja mitme teise väikeriigi suveräniteedi, mida valitsesid tsaari saksa sugulased. Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. [[Pilt:Treaty of Tilsit.jpg\|~~thumb~~pisi\|275px\|Napoleon Tilsitis.]] == Prantsuse-Preisi leping (9. juuli) ==

Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel