Keelepoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: lisa |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Keelepoliitika''' hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud [[keel]]e funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks<ref name="Erelt, 2002"/>. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on [[riigikeel]]e sätestamine [[põhiseadus]]es ja [[keeleseadus]]e kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades<ref name="Erelt, 2002"/>.
Keelepoliitika eesmärk on keelesuhtluse reguleerimine ühiskonnas, tagades ühtlasi ka riigikeele täisväärtusliku toimimise<ref name="Erelt, 2002"/>.
Keelepoliitika võib iseloomu poolest olla kas (a) '''konstruktiivne''' ehk '''perspektiivne''' (arendab keele funktsioone ja struktuuri); (b) '''retrospektiivne''' (säilitab keele funktsioone ja struktuuri), või (c) '''destruktiivne''' (ahendab keele funktsioone ja struktuuri)<ref name="Erelt, 2002"/>.
8. rida:
==Eesti keelepoliitika==
{{Vaata|Eesti keelepoliitika}}
Eestis kuulub keelepoliitika [[Haridus- ja teadusministeerium]]i valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega<ref name="hm.ee">http://www.hm.ee/index.php?044856 (vaadatud 05.11.2012)</ref>.
Keelevaldkonna kolm olulisemat suunda on<ref
*eesti keel Eestis;
*eesti keele välisõpe;
| |||