Isikukultus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
'''Isikukultus''' on üksikisiku, tavaliselt riigijuhi põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine.
 
Isikultus saab võimalikuks, kus [[Riik|riigis]] on kehtestatud süsteem, mis kasutab ära [[massimeedia]] ja [[propaganda]] võimalusi, et rõhuda inimeste [[Patriotism|patriotismilepatriotism]]ile, idealiseerida ja ilustada riigijuhi isikut. Isikukultuse saavutamiseks võib korraldada riigi poolt organiseeritud [[meeleavaldus]]i, [[Paraad|paraadeparaad]]e, kultuuriüritusi, mis näitavad juhti kangelasena, keda teised jumaldavad. Isikukultus sarnaneb [[Apoteoos|apoteoosigaapoteoos]]iga, kuid selle saavutamiseks kasutatakse moodsaid ühiskonnaga manipuleerimise tehnikaid. Tavaliselt kasutatakse seda ühe partei süsteemiga ja [[Totalitaarne riik|totalitaarsetes riikides]].
 
Isikukultusega kaasneb [[autoriteet|autoriteedi]] pimesi kummardamine ja tema teenete ülehindamine. Isikukultus on [[rahvas|rahvale]] sisendatud, ega olene kummardatava isiku tegelikest võimetest ja teenetest.
 
Isikukultust ilmnes juba [[Vana-Rooma]]s ja [[Bütsants]]is (nt Rooma ja Bütsantsi keisrite jumalustamine). [[20. sajand]]il ilmnes isikukultust kõige enam [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Jossif Stalin]]i isikukultus), [[Kolmas riik|Saksamaal]] ([[Adolf Hitler]]i isikukultus) ja [[Hiina]]s ([[Mao Zedong]]i isikukultus). Tänapäeval eksisteerib isikukultus [[Põhja-Korea]]s.