Euroskeptitsism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Euroskeptitsism''' on kriitiline suhtumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liidusse]] ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas. Euroskeptikud leiavad, et [[Euroopa Liit]] nõrgestab riikide iseseisvust ja suveräänsust ning võib muutuda liitriigiks. Esineb ka arvamusi, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja ebademokraatlik. Euroskeptitsism on levinum [[Põhja-Euroopa]] [[riik]]ides.

Euroskeptitsismi on jagatud kahte liiki, nn. "pehmeks" ja "rangeks" euroskeptsismiks.

Toetus Euroopa Liidule erineb oluliselt riigiti. Kõrgeima toetajaskonnaga on [[Luksemburg]] ja [[Holland]]. Euroopa Liidu suhtes negatiivseimalt on meelestatud [[Läti]], [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] kodanikud. <ref>Eurobaromeetri uuring, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb71/eb71_std_part1.pdf</ref>

Soomes on 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud toetus eurovastasele erakonnale [[Perussuomalaiset]] ehk Põlissoomlased. Eurotsooni võlakriisi ajal on paljude riikide, eesotsas Saksamaa ja Parantsusmaa kodanike, seas tekkinud arusaam, et eurotsoon ja koguni terve Euroopa Liit ei ole jätkusuutlik ja tuleks tagasi võtta oma rahvusvaluuta. 2010. aasta märtsis ütle Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kui Kreeka majandus kukub kokku, siis on ka euro mõttetu. <ref>Sarkozy: Kreeka majanduse kokkukukkumine tähendaks euro mõttetust, Eesti Päevaleht, 06. märts 2010, http://www.epl.ee/artikkel/493185 </ref> Prantsusmaa suunalt on tulnud teisigi negatiivseid arvamusi eurotsooni kohta. Näiteks avaldas 2010. aastal Prantsuse üks juhtivamaid panku Société Générale arvamust, et euro kollaps on vältimatu. <ref>Prantsuse pank: euro lagunemine on vältimatu, Delfi, 16.02.2010, </ref> Kirjas investoritele teatas analüütik Albert Edwards: „Mulle"Mulle näib, et peale ajutise paikamise saavad teised eurotsooni liikmed pakkuda Kreekale väga vähe abi, mille mõju on lühiajaline, kuid lõpuks laguneb eurotsoon vältimatult.“"

23.novembril 2010 tõdes Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et euro olukord on erakordselt tõsine. <ref>Merkel: euro olukord on väga tõsine, E24, 23.11.2010, http://www.postimees.ee/346329</ref> Viiendal detsembril 2010 kirjutas Briti ajaleht et Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles pärast kohtumist Iiri peaministriga, et Saksamaa kaalub eurost loobumist. Samuti on Poola liidrid avaldanud, et praegu ei ole neil kasulik euroga liituda, kuna see raha on ebastabiilne.

Vastuseis Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga sai alguse 1994. aastal [[Tuleviku Eesti Erakond|Tuleviku Eesti Erakonnas]]. 1996. aastal loodi esimene otseselt liitumisvastane organisatsioon – [[Liikumine Ei Euroopa Liidule]] (LEIEL). Sellest kasvas hiljem välja [[Eesti Iseseisvuspartei]].<ref name=Vallaste2014>[[Katri Vallaste]] (2014). [Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis], [[Riigikogu Toimetised]], 9, lk 123–128</ref>

Enne [[2003. aasta Eesti rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks|ühinemisreferendumit]] toimunud Euroopa Liidu vastane liikumine oli [[Katri Vallaste]] hinnangul üks ulatuslikumaid sotsiaalseid liikumisi Eestis pärast [[Eesti taasiseseisvumine|iseseisvuse taastamist]]. Kuigi eurovastased kuulusid erinevatesse ideoloogilistesse gruppidesse oli osalejail tugevalt välja arenenud ühtsustunne ja ühendatud jõududega töötati mitte ainult referendumi ei-tulemuse, vaid liikumise ideeline põhiraam oli ka vastuseis sotsiaalsele, poliitilisele ja majanduslikule ebaõiglusele ning tegutsemine demokraatia nimel. Kogu liikumise peamine eesmärk oli muuta levinud arvamust, mida süvendas ja rõhutas jah-kampaania, et Euroopa Liiduga ühinemine on ainus võimalik tee. Selle eesmärki sümboliseerib [[Eesti Kristlik Rahvapartei|Eesti Kristliku Rahvapartei]] hüüdlause "Iseseisvalt on võimalik".<ref name=Vallaste2014 />

2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64 % ja vastu 33 %. Rahvahääletusest võttis osa 64 %.<ref>Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03</ref> Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem.<ref name=Vallaste2014 />