Erinevus lehekülje "Esindusdemokraatia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 204 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
 
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.<ref>http://www.varivalimised.ee/valimised2015/pdf.php?id=37 Külastatud: 09.04.2016</ref>
 
Kõik tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailmaläänemaailm]]a riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks [[Suurbritannia]] on [[parlamentaarne monarhia]] ja [[Eesti]] on [[parlamentaarne vabariik]].<ref>http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016</ref> Parlamentaarses riigis [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]]. Juhul kui parlament on kahekojaline, siis toimub [[Rahvaesindaja|rahvaesindajaterahvaesindaja]]te valimine pigem alamkojas (nt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendis]]).
 
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks [[Massiühiskond|massiühiskonnas]] toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega [[Valitsemine|valitsemise]] tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse [[Esindusvalitsus|esindusvalitsuseesindusvalitsus]]e nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse]] ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. <ref>Manin, Bernard (1996) ''The Principles of Representative Government.'' Cambridge: Cambridge University press</ref>
 
 
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks [[Massiühiskond|massiühiskonnas]] toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega [[Valitsemine|valitsemise]] tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse [[Esindusvalitsus|esindusvalitsuse]] nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse]] ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. <ref>Manin, Bernard (1996) ''The Principles of Representative Government.'' Cambridge: Cambridge University press</ref>
 
== Ajalugu ==
[[Rooma Vabariik]] oli esimene riik [[Läänemaailm|läänemaailmasläänemaailm]]as, mis rakendas esindusdemokraatiat, kuigi nende rahvakoosolekutel toimis otsese demokraatia vorm. Rooma valitsemise mudel inspireeris paljusid poliitilisi mõtlejaid mitmete sajandite jooksul <ref>Livy, Titus (2002) ''The Early History of Rome''. Penguin Classics</ref> ning tänapäevased esindusdemokraatiad imiteerivadki pigem Rooma kui Kreeka mudelit, kuna see oli riik, kus kõrgeim võim oli rahva ja nende valitud esindajate käes ning ka juht oli rahva valitud või nomineeritud.<ref>Watson (2005)</ref> Keskaegse Euroopa traditsioon valida monarhidele nõuandjaid eri seisustest tõi esindusvalitsemise idee rahvale lähemale.
 
Esindusdemokraata pälvis [[Rahvusriik|rahvusriikidesrahvusriik]]ides rahva poolehoiu postindustriaalse revolutsiooni ajal, sest siis tekkis suurel hulgal rahvast huvi poliitika vastu, kuid rahvaarv ei lubanud kasutusele võtta [[Otsedemokraatia|otsest demokraatiat.otsedemokraatia]] t.
 
Maailma inimestest enamik elab esindusdemokraatias. Muuhulgas elavad nad ka konstitutsioonilistes monarhiates, kus rahvaesindajatel on rohkem võimu.
 
== Rahvaesindajate võim ==
Esindusdemokraatias valib rahvas läbi valimiste [[Riigiametnik|riigiametnikudriigiametnik]]ud, kes võimu teostamisel neid esindavad. Kui ka [[riigipea]] valitakse demokraatlikult siis peetakse riiki demokraatlikuks [[Vabariik|vabariigiks]]. <ref>Nolan, Cathal J (1999) ''Maailma poliitika leksikon''. Tallinn: Olion</ref> [[Rahvaesindaja|Rahvasaadikutel]] võib olla võim seada ametisse teisi ametnikke, [[President|presidentepresident]]e ja teisi valitsuse töötajaid või [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] teostajaid. Esindusdemokraatiat iseloomustab see, et kuigi rahvasaadikud valitakse rahva poolt ametisse selleks, et nad esindaksid oma valijate huve, säilib neil siiski õigus ise otsustada, kuidas täpselt oma nende huve teostada. See on aga tekitanud kriitikat esindusdemokraatia pihta.<ref>Köchler, Hans (1987). ''The Crisis of Representative Democracy''. Frankfurt/M., Bern, New York: Lang. Laver, M.</ref> <ref>Urbinati, Nadia (2006) ''Representative Democracy: Principles and Genealogy.'' Chicago: Chicago University Press</ref>
 
Rahvaesindajate võimu piirab tavaliselt põhiseadus milles on toodud välja meetmed esindajate võimu tasakaalustamiseks:
 
==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid==
Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada [[täielik läbipaistvus|täieliku läbipaistvuse]] puudumist{{lisa viide}} ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel lisaks ka [[otsedemokraatia]] ja [[osalusdemokraatia]] põhimõtteid.
 
Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste ([[linn]], [[riik]], [[riikide liit]]) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat.
 
===Esindusdemokraatia ja otsedemokraatia===
Esindusdemokraatia vastandub [[otsedemokraatia]]leotsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu ise otsuseid tehes.
 
===Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia===
Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse [[osalusdemokraatia]]ksosalusdemokraatiaks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks [[perekond]], [[korteriühistu]], [[küla]], kogukond). Selleks, et vähendada [[üksikisik]]ust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes [[kogukond]]ades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes [[tööjõud]]u ([[bürokraatia]]), keda võib rakendada muul tööl.
 
== Kriitika esindusdemokraatia suhtes ==
* [[Ühiskond]] peab olema ehitatud alt üles. Siis on ühiskond ehitatud inimeste poolt, kes on vabad ning kellel on õigus kaitsta end relvadega.
* Need vabad inimesed loovad kohalikke kogukondi või ühinevad nendega. Sellised kohalikud kogukonnad on iseseisvad (ka majanduslikult) ning võivad vabalt kehtestada oma reegleid.
* Kohalikud kogukonnad kuuluvad ühiselt mingi kõrgema üksuse alla (nt.[[Kanton|kantonikanton]]i).
* Puudub [[Hierarhia|hierarhiline]] [[bürokraatia]].
* Need kohalikud kogukonnad ei võistle omavahel (nt saadavate teenuste või maksude nimel).
== Viited ==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
* [[Otsedemokraatia]]
* [[Osalusdemokraatia]]
 
[[Kategooria:Politoloogia]]
75 786

muudatust