Esindusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.<ref>http://www.varivalimised.ee/valimised2015/pdf.php?id=37 Külastatud: 09.04.2016</ref>

Kõik tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailmaläänemaailm]]a riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks [[Suurbritannia]] on [[parlamentaarne monarhia]] ja [[Eesti]] on [[parlamentaarne vabariik]].<ref>http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016</ref> Parlamentaarses riigis [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]]. Juhul kui parlament on kahekojaline, siis toimub [[Rahvaesindaja|rahvaesindajaterahvaesindaja]]te valimine pigem alamkojas (nt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendis]]).

[[Rooma Vabariik]] oli esimene riik [[Läänemaailm|läänemaailmasläänemaailm]]as, mis rakendas esindusdemokraatiat, kuigi nende rahvakoosolekutel toimis otsese demokraatia vorm. Rooma valitsemise mudel inspireeris paljusid poliitilisi mõtlejaid mitmete sajandite jooksul <ref>Livy, Titus (2002) ''The Early History of Rome''. Penguin Classics</ref> ning tänapäevased esindusdemokraatiad imiteerivadki pigem Rooma kui Kreeka mudelit, kuna see oli riik, kus kõrgeim võim oli rahva ja nende valitud esindajate käes ning ka juht oli rahva valitud või nomineeritud.<ref>Watson (2005)</ref> Keskaegse Euroopa traditsioon valida monarhidele nõuandjaid eri seisustest tõi esindusvalitsemise idee rahvale lähemale.

Esindusdemokraata pälvis [[Rahvusriik|rahvusriikidesrahvusriik]]ides rahva poolehoiu postindustriaalse revolutsiooni ajal, sest siis tekkis suurel hulgal rahvast huvi poliitika vastu, kuid rahvaarv ei lubanud kasutusele võtta [[Otsedemokraatia|otsest demokraatiat.otsedemokraatia]] t.

Esindusdemokraatias valib rahvas läbi valimiste [[Riigiametnik|riigiametnikudriigiametnik]]ud, kes võimu teostamisel neid esindavad. Kui ka [[riigipea]] valitakse demokraatlikult siis peetakse riiki demokraatlikuks [[Vabariik|vabariigiks]]. <ref>Nolan, Cathal J (1999) ''Maailma poliitika leksikon''. Tallinn: Olion</ref> [[Rahvaesindaja|Rahvasaadikutel]] võib olla võim seada ametisse teisi ametnikke, [[President|presidentepresident]]e ja teisi valitsuse töötajaid või [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] teostajaid. Esindusdemokraatiat iseloomustab see, et kuigi rahvasaadikud valitakse rahva poolt ametisse selleks, et nad esindaksid oma valijate huve, säilib neil siiski õigus ise otsustada, kuidas täpselt oma nende huve teostada. See on aga tekitanud kriitikat esindusdemokraatia pihta.<ref>Köchler, Hans (1987). ''The Crisis of Representative Democracy''. Frankfurt/M., Bern, New York: Lang. Laver, M.</ref> <ref>Urbinati, Nadia (2006) ''Representative Democracy: Principles and Genealogy.'' Chicago: Chicago University Press</ref>

Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada [[täielik läbipaistvus|täieliku läbipaistvuse]] puudumist{{lisa viide}} ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel lisaks ka [[otsedemokraatia]] ja [[osalusdemokraatia]] põhimõtteid.

Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste ([[linn]], [[riik]], [[riikide liit]]) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat.

Esindusdemokraatia vastandub [[otsedemokraatia]]leotsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu ise otsuseid tehes.

Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse [[osalusdemokraatia]]ksosalusdemokraatiaks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks [[perekond]], [[korteriühistu]], [[küla]], kogukond). Selleks, et vähendada [[üksikisik]]ust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes [[kogukond]]ades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes [[tööjõud]]u ([[bürokraatia]]), keda võib rakendada muul tööl.

* Kohalikud kogukonnad kuuluvad ühiselt mingi kõrgema üksuse alla (nt.[[Kanton|kantonikanton]]i).