Sveriges riksbank: erinevus redaktsioonide vahel

Riksbanken alustas tööd aastal [[1668]]. Enne teenindas Rootsi riiki aastal 1656 [[Johan Palmstruch]]i rajatud Rootsi esimene pank [[Stockholm Banco]] (tuntud ka kui Palmstruchi pank). Kuigi tegemisttegu oli erapangaga, otsustas selle juhtimise üle [[Rootsi kuningas|kuningas]]: Palmstruchile saadetud kirjas andis kuningas talle loa tegutsemiseks vastavalt sätestatud eeskirjadeleeeskirjade järgi. Ent liiga paljude vajaliku tagatiseta [[Võlakiri|võlakirjade]] väljaandmise tõttu kukkus Stockholm Banco kokku. Palmstruch, keda peeti panga kahjude eest vastutavaks, mõisteti esialgu surma, kuid hiljem anti talle siiski armu.

1668. aasta 17. septembril anti seni Palmstruchi omanduses olnud panga opereerimisehaldamise privileeg üle asutusele Riksens Ständers Bank (Kuningriigi seisusteSeisuste pankPank) ja seda juhiti tollase parlamendi kaitse all. Stockholm Banco ebaõnnestumise tõttu juhiti uut panka [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|seisuste riigipäeva]] vahetu kontrolli all, et hoida ära kuninga sekkumine. Pärast seda, kui aastal [[1866]] asutati senise riigipäeva asemel parlament [[Riksdag]], sai panga uueks nimeks Sveriges Riksbank.

StockholmVõttes Bancoarvesse kogemusestStockholm õppimiseBancoga tõttutoimunut, ei olnud Riksbankenil lubatud pangatähti emiteerida. Ent aastal [[1701]] anti pangale siiski luba emiteerida niinimetatudnn kreeditarveid. [[18. sajand]]i keskpaigas hakkasid aga välja ilmuma võltsitud arved ja see tõi kaasa tõsiseidsuuri probleeme. Võltsingute ära hoidmiseks otsustati, et pank peaks ise oma pangatähtede jaoks paberit tootma. Seetõttu rajati [[Stockholm]]i eeslinna [[Tumba]]sse [[paberiveski]] nimega [[Tumba Bruk]].

Mõni aasta hiljem rajati ka esimesed kommertspangad, millel oli samuti lubatud pangatähti välja anda. Pangatähed kujutasid endast nõuet pangale ilma [[intress|intressita]]i tasumatanõuet pangale ja seetõttu sai neist pankade jaoks arvestatav [[sissetulek|sissetulekuallikas]]ute allikas. Sellest hoolimata pidi kõigi kommertspankade emiteeritud pangatähtede väärtust katma Riksbankenis hoitav tagatis (deposiit).

19. sajandi kestel säilitas Riksbanken domineeriva positsiooni krediidiasutusena ja pangatähtede emiteerijana. Pank haldas lisaks riiklikke kaubandustehinguid ja jätkas ka krediidi pakkumist üldsusele. Panga esimene harukontor avati aastal 1824 ja seejärel avati filiaal igas [[Lään (haldusüksus)|läänis]]. Panga praegused tegevused keskpangana erinevad 19. sajandil teostatud toimingutest –, näiteks ei tehtud sellal mingeid intressimääraga seotud toiminguid.

Riksbankeni tegevuskui [[Keskpank|keskpanganakeskpanga]] tegevus ulatub tagasi aastasse [[1897]], mil ühekorraga võeti vastu nii esimene Sveriges Riksbanki seadus kui ka seadus, mis andis pangale eksklusiivse õiguse pangatähti emiteerida. Selle õigusega muutus täielikuks panga roll ja tähtsus [[rahapoliitika]] seisukohalt tänapäevases mõistes täielikuks, sest rahatähtede emiteerimise ainuõigus on rahapoliitikaga seotud toimingute teostamise ja [[valuuta]] väärtuse kaitsmise tingimus. Selle otsuse taga olid korduvad nõudmised, et erapangad peaksid lõpetama pangatähtede emiteerimise, kuna arvati, et sellest tulenev kasum peaks saama osaks kogu üldsusele.

1992. aasta novembris kukkus kokku [[Rootsi kroon]]i [[Fikseeritud vahetuskurss|fikseeritud vahetuskursiga]] režiim. 1993. aasta jaanuaris töötas Riksbankeni juhtkond välja uue [[Ujuv vahetuskurss|ujuval vahetuskursil]] ja [[inflatsioon]]i kontrollimisel põhineva rahapoliitika süsteemi. NeidSeda poliitikaidpoliitikat mõjutas ulatuslikult [[Kanada]] keskpanga [[Bank of Canada]] osutatud abi. ViimaselSel oli kogemus inflatsiooni kontrollimisega, olles samas Rootsi majandusega sarnanev [[väike avatud majandus]], mida mõjutasid olulisel määral valuutakursi kõikumisedkõikumine.<ref>[http://www.bankofcanada.ca/en/conference/con97/cn97-16.pdf "Inflation Targeting – The Swedish Experience"]. The Bank of Canada. Vaadatud 26.05.2007.</ref>

Aastatel 1991–1993 kogessai Rootsi riikriigile osaks kõige tõsisematulatuslikum [[majanduslangus]]t alates 1930. aastatest ja seda hakati kutsuma [[Rootsi panganduse päästmine|Rootsi panganduse päästmiseks]]. Olukorra parandamiseks rakendatud meetmed surusid inflatsiooni alla 2% peale ja inflatsioon oli jätkuvalt madalaeglane ka sellele järgnenud tugeva kasvu aastatel 1990. aastate lõpul.

Järgmisel kümnendil vähendati panga operatsioonide ja administratiivosakondade töötajate arvu ning suurendati selle arvelt finantsstabiilsuse ja rahapoliitika osakondadesosakondade töötajate hulka. MuutuvateMuutlike aegadeolude otsese tulemusenatõttu sulges Riksbanken järgmisel kümnendil kõik oma harukontorid Rootsis janing andis müntide ningja paberraha käitlemise allhanke korras üle eraettevõttele. Tänapäeval on poliitikaosakonnad keskpanga südamik ja neis töötab ligikaudu pool panga täiskohaga töötajatest, keda on 350.

Panga moto on "''Hinc robur et securitas''", mis [[ladina keel]]est tõlgituna tähendab "Nüüdsest tugevus ja turvalisus" ([[rootsi keel]]es "Härav styrka och säkerhet").

==InnovaatilisedUuenduslikud rahapoliitika algatused==

Sveriges Riksbank on tuntud kui üks kõige innovaatilisemaiduuenduslikumaid keskpankasid. Allpool on toodud paar näidet panga innovaatilistestuuenduslikest algatustest.

Pärast seda, kui Rootsi keskpank [[2009]]. aasta 2. juulil [[diskontomäär]]a (intressimäära, millega keskpank lühiajaliseltlühikest aega kommertspankadele tagatise vastu raha laenab) 0,25% peale langetas, sai pangast maailma esimene negatiivset intressimäära rakendanud keskpank. See tõi kaasa panga seotud üleööhoiuste intressimäära (intress, mida kommertspangad saavad selle eest, et nad raha üleöö keskpangas hoiustavad) –0,25% peale alla surumise; samal ajal alandati üleöölaenude intress (intress, mida keskpank kommertspankadelt üleöö-laenutehingute eest küsib) 0,75% peale.<ref name=Riksbanken>[http://www.riksbank.se/en/Press-and-published/Press-Releases/2009/Repo-rate-cut-to-025-per-cent/ Repo rate cut to 0.25 per cent]. Sveriges Riksbank. 02.07.2009.</ref> See samm võeti ette meetmena [[2007.–2008. aasta finantskriis]]i põhjustatud majanduse aeglustumise vastu võitlemiseks. Panga asepresident [[Lars E. O. Svensson]] väitis, et tema oleks eelistanud diskontomäära langetamist 0,00% peale, sest sellega "kaasneks paremini tasakaalustatud rahapoliitika koos töötuse madalama taseme ja ressursside kasutamise suurema määraga, ilma, et inflatsioon sihist liiga kaugele kõrvale kalduks".<ref name=Riksbanken/> Rootsi liikumist negatiivsele diskontomäärale jälgisid suure huviga keskpangad üle maailma.<ref>[http://www.ft.com/cms/s/0/5d3f0692-9334-11de-b146-00144feabdc0.html Bankers watch as Sweden goes negative]. Financial Times. 27.08.2009.</ref>

[[2015]]. aasta 12. veebruaril langetati diskontomäär –0,10% peale. Samal ajal teatas Riksbanken, et pank plaanib osta 30 miljardi Rootsi krooni väärtuses riigivõlakirju ja et nähtavasti rakendabvõtab pank peagi lisameetmeid.<ref>[http://www.riksbank.se/en/Press-and-published/Press-Releases/2015/Riksbank-cuts-repo-rate-to-010-per-cent-buys-government-bonds-for-SEK-10-billion/ Riksbank cuts repo rate to −0.10 per cent, buys government bonds for SEK 10 billion and is prepared to do more at short notice]. Sveriges Riksbank. 12.02.2015.</ref><ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-02-12/riksbank-cuts-key-rate-to-negative-as-qe-tested Riksbank Cuts Key Rate to Negative]. BlombergBusiness. 12.02.2015.</ref> Intressimäär alandati –0,85% peale ja laenamise intressimäär 0,65% peale.<ref name=Repotable>[http://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/2015/ Repo rate table 2015]. Sveriges Riksbank.</ref>

Juba 2015. aasta 18. märtsil langetas Riksbanken diskontomäära –0,25% peale.<ref name=Riksbanken032015>[http://www.riksbank.se/en/Press-and-published/Press-Releases/2015/Riksbank-cuts-repo-rate-to-025-per-cent-and-buys-government-bonds-for-SEK-30-billion/ Riksbank cuts repo rate to −0.25 per cent and buys government bonds for SEK 30 billion]. Sveriges Riksbank. 18.03.2015.</ref><ref>[https://www.nytimes.com/2015/03/19/business/international/sweden-interest-rate-negative.html Sweden Cuts Key Interest Rate to Minus 0.25%]. New York Times. 18.03.2015.</ref> Samal ajal teatas pank, et ostab 30 miljardi Rootsi krooni (3,2 miljardi euro) väärtuses riigivõlakirju, et takistada tugevneval kroonil pidurdamast inflatsiooni väikest tõusu.<ref name=yahoo>[https://news.yahoo.com/swedish-central-bank-cuts-key-rate-further-below-164625984.html Swedish central bank cuts key rate further below zero]. Yahoo News. 18.03.2015.</ref> Alates 2012. aasta lõpust kuni 2015. aasta alguseni oli inflatsioon Rootsis nullilähedane (veebruaris 2015 oli see 0,1%), mis oli allpool seatud sihti 2,0%;. needNeed sammud astuti inflatsiooni stimuleerimiseks.<ref name=yahoo/> Pank teatas ka, et asutus plaanib hoida määra –0,25% juures "vähemalt kuni 2016. aasta teise poolaastani".<ref name=Riksbanken032015/><ref name=yahoo/> Selle tulemusena langetati intressimäära –1,00% tasemele ja laenamise intressimäära 0,50% tasemele.<ref name=Repotable/>

Ent seegiSeegi ei olnud intressimäärade langetamise lõpp. Pärast seda langetas Riksbanken määra veel kaks korda –: esmalt 2015. aasta 8. juulil 0,10% võrra –0,35% tasemele ja seejärel 2016. aasta 17. veebruaril veel 0,15% võrra –0,50% tasemele. Deposiidi intressimäär oli seejärel –1,25% ja laenamise intressimäär 0,25%.<ref name=Repotable/><ref name=Repotable16>[http://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/2016/ Repo rate table 2016]. Sveriges Riksbank.</ref> Sellele tasemele jäid määrad vähemalt [[2018]]. aasta 21. veebruarini.<ref>[https://www.riksbank.se/en-gb/statistics/search-interest--exchange-rates/repo-rate-deposit-and-lending-rate/ Repo rate, deposit and lending rate | Sveriges Riksbank]. Vaadatud 03.04.2018.</ref>

Seistes silmitsi loomuliku langusega sularaha kasutamises, rajabastub Riksbanken teedsamme [[keskpanga digiraha]], niinimetatudnn e-krooni kasutuselevõtu idee vallaskasutuselevõtuks.<ref>[http://uk.businessinsider.com/swedish-central-bank-considers-digital-national-currency-ekrona-2016-11?r=US&IR=T Sweden could become the first major country to issue a national digital currency]. Business Insider. Vaadatud 10.11.2017.</ref> Sellisel valuutal oleksid samad omadused kui sularahal, aga digitaalsel kujul. 2016. aasta novembris teatas pank ambitsioonikastedasipüüdlikust teadusuuringute programmist<ref>[http://www.riksbank.se/en/Press-and-published/Speeches/2016/Skingsley-Should-the-Riksbank-issue-e-krona Skingsley: Should the Riksbank issue e-krona?]. Riksbanken. Vaadatud 10.11.2017.</ref>, mille eesmärk on aidata pangal otsustada, kas pank peaks e-krooni emiteerimisega alustama. Pank avalikustas esimese vahearuande 2017. aasta septembris ja seal tooditõsteti väljaesile, et "e-krooni kasutuselevõtmiselekasutuselevõtule ei ole leitud ühtegi olulist takistust".<ref>[http://www.riksbank.se/en/Financial-stability/Payments/Does-Sweden-need-the-e-krona/Reports/ The E-krona project – First interim report]. Riksbanken. Vaadatud 10.11.2017.</ref>