Vikipeedia

Öeldis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Eemaldatud muudatus 4963629, mille tegi 85.253.245.116 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
PResümee puudub
1. rida:
'''Öeldis''' ehk '''predikaat''' ehk '''grammatiline predikaat''' on [[lauseliige]], mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele ''mida teeb?''
== Eesti keel ==
'''Öeldiseks''' on
21. rida:
* '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.
 
* '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab''' homme EgiptusesseEgiptusse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme EgiptusesseEgiptusse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme EgiptusesseEgiptusse''.
 
* '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]].
 
* '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.
 
* '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[Ainsus|ainsust]] või [[Mitmus|mitmust]].
45. rida:
** Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[Ainsus|ainsuses]]: ''Kamp noori '''märatses''' tänaval. Mul '''oli''' eile vähe loenguid.''
** Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[Mitmus|mitmuses]]: ''Saarel '''lõhkes''' mitu miini. Paar/mitu saadikut '''lahkus/lahkusid''' ruumist.''
** [[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[Mitmus|mitmuses]] ja koguhulga puhul [[Ainsus|ainsuses]]: ''Kümme sipelgat '''askeldavad(~askeldab)''' usinasti ühe raokese kallal'' aga ''Ühe raokese kallal '''askeldab (~askeldavad)''' usinasti kümme sipelgat.''
** [[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis (~käisid)''' rallil.''
* [[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus|ainsuslik]] KÕIK''' või '''määretletud isikutele viitav [[arvsõna]]''' – öeldis [[Mitmus|mitmuses]]: ''Kõik '''armastavad''' jäätist. Need kaks '''mängisid''' malet, teised kolm '''joonistasid'''.''
* '''[[Ainsus|Ainsuslik]] [[Alus (keeleteadus)|alus]] kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis [[Ainsus|ainsuses]]: ''Mihkel '''käis''' oma õega poes.''
57. rida:
[[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.
[[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusesessealgusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:
# küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?''
# käsku a) tavalises [[käsklause|käsklauses]] kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb|öeldisverbiga]], nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!''
63. rida:
# soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.''
 
[[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusessealgusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[Lause|lauseis]], '''''Istun''' mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet'', ning temaatilistel põhjustel, ''Ma '''lahkun''' hommikul – Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda – '''Ei tee''' ma seda.''
 
[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus:
77. rida:
[[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[Sidesõna|sidesõnadega]] ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[Kõrvallause|kõrvallaused]] on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari '''käisid''' kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul''' peeti''' igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki '''lubati''' varakult koju.''
 
Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on '''linna läinud'''. Isa on '''välja''' '''läinud'''.'' Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, ''Isa on '''läinud linna'''''.
 
==Kasutatud kirjandus==
*'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 27–29▼
*'''Kerge, Krista 2001.''' Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus, 49–51▼
 
== Vaata ka ==
91. rida ⟶ 87. rida:
*[[Sõnajärg]]
*[[Alus (keeleteadus)|Alus]]
 
==Kirjandus==
▲*'''Erelt, Mati Wewlt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29
▲*''' Kerge, Krista 2001.''' Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51
 
[[Kategooria:Süntaks]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Öeldis"