Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Lisatud 1230 baiti ,  1 aasta eest
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
[[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõjas]] said Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) abi Pakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi.
===Afganistani islamivabariik===
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda, kuid pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem.
 
===Afganistani sõda===
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakutega kolmele olulisele keskusele Ţālebāni poolt kontrollitaval alal [[Kabul]]ile, [[Kandahar]]ile ja [[Jalalabad]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon, millest võtsid ameeriklaste kõrval osa Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksused. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001.a. oktoobrist detsembrini, mille käigus kukutati Talibani režiim ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Peale võimult kukutamist seadis Ţālebān end sisse [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel.
{{vaata|Afganistani sõda (2001–)}}
 
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
 
[[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.
 
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
 
[[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e.
 
2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qaida]] (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11. sunniitliku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud [[Bashār al-Asad]]i vastu suunatud sõjategevuses [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riik Iraagis ja Süürias. [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]] kuulutas 29. juuni 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevalel Afganistani-[[Pakistan]]i aladel ISISe [[Khorāsān]]i provintsi,
Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse.
 
==Kultuur==
59 868

muudatust