Kalevala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1000:5216:E55E:2E2B:F0DC:F0FF (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub |
||
14. rida:
| sari =
| teema =
| žanr = [[
| kirjastaja =
| ee_kirjastaja =
| avaldatud = "Vana Kalevala" – 1835<br>"Kalevala" – 1849
| ee_avaldatud = u 1891–1898, 1921, 1939, 1959
| tüüp =
| lehekülgi =
37. rida:
==== 1.–10. runo: esimene Väinamöise tsükkel ====
[[Pilt:Gallen Kallela The Aino Triptych.jpg|vasakul|pisi|300px|[[Akseli Gallen-Kallela]] [[triptühhon]] [[Aino (mütoloogia)|Ainost]] (1891)]]
[[Pilt:Gallen Kallela The Forging of the Sampo.jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela õlimaal
Runolaulikud juhatavad loo sisse ja asuvad laulma.
50. rida:
==== 19.–25. runo: Ilmarise pulmad (esimene Ilmarise tsükkel) ====
[[Pilt:MECHELIN(1894) p367 The Pohjola Wedding.jpg|pisi|vasakul|[[Leo Mechelin]]
Ilmarisele antakse Louhi poolt hädaohtlikke teenetöid, mille ta Põhjala neiu nõuannete abil tehtud saab. Ta künnab ussipõllu, toob koju Tuone karu ja Manala hundi, ning püüab Tuonela jõest suure haugi. Louhi peab oma sõna ja lubab Ilmarisel oma tütrega kihluda. Algavad pulmavalmistused, mille käigus tapetakse määratu [[suur härg]], valmistatakse pulmatoite ja tehakse õlut. Käskjalad saadetakse üle maa külalisi kutsuma, kuid vaid Lemminkäineni jäetakse kutsumata. Järgneb pulmapidu. Külalisi söödetakse ja joodetakse rikkalikult, Väinamöinen lõbustab kõiki lauluga ja tänab pererahvast. Mõrsjat õpetatakse, kuidas tal tuleb peiu kodus elada. Peiule antakse nõu, kuidas tal tuleb mõrsjat kohelda, ja keelatakse teda pahasti pidamast. Mõrsja jätab kodustega pisarsilmil hüvasti ja pruutpaar sõidab Ilmarise koju, kus neid võetakse rõõmsalt vastu.
57. rida:
==== 31.–36. runo: Kullervo tsükkel ====
[[Pilt:Akseli Gallen-Kallela - Kullervo Cursing - Google Art Project.jpg|pisi|150px|vasakul|Akseli Gallen-Kallela õlimaal
[[Untamo]] tõstab sõja oma venna [[Kalervo]] ja tema rahva vastu, andes armu vaid rasedale naisele, kelle endaga oma kodupaika Untamolasse vägisi kaasa viib. Hiljem sünnib naisele poeg Kullervo, kes juba imikuna kättemaksu plaanib. Untamo püüab Kullervot mitu korda tappa, kuid ebaõnnestunud katsete järel müüb ta Ilmarisele orjaks. Ilmarise naine pilkab Kullervot, küpsetades talle karja kaasa antava leivapätsi sisse kivi. Karjas olles murrab Kullervo leiba lõigates oma noa, mis oli talle viimaseks allesjäänud meeneks oma perekonnast. Kättemaksuks ajab ta karja sohu, toob koju hundid ja karud, kes neid lüpsma läinud Ilmarise naise tapavad. Kullervo põgeneb Ilmarise juurest, saab metsaeidelt teada, et ta pere on endiselt elus ja
==== 37.–38. runo: teine Ilmarise tsükkel ====
65. rida:
==== 39.–44. runo: Sampo röövimine (kolmas Väinämöise tsükkel) ====
[[Pilt:Sammon puolustus.jpg|pisi|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal "[[Sampo kaitsmine]]", millel [[Väinämöinen]] oma paadiseltsiga kaitseb [[Sampo]]t Põhjala emanda [[Louhi]] eest]]
Väinamöinen õhutav Ilmarist endaga koos minema Põhjalast Sampot tagasi tooma, Ilmarinen nõustub ja nad asuvad teele. Teel märkab neid Lemminkäinen ja kuuldes nende plaanist, pakub end seltsiliseks ja võetakse rõõmuga kaasa. Veeteel jääb nende laev [[suure haug]]i selga kinni. Väinämöinen surmab haugi ja valmistab ta lõualoost esimese kandle ([[kantele]]). Väinämöinen asub kannelt mängima ja kõik elavad, seehulgas linnud, kalad, loomad, haldjad ja jumalused, kogunevad imekaunist kandlemängu kuulama. Põhjalasse jõudes ütlevad mehed Põhjala emand Louhile, et on tulnud Sampot jagama - kui heaga ei saa poolt, võetakse väega tervenisti. Louhi vihastub ja kutsub Sampo-retkelaste vastu Põhjala väe, kuid Väinämöinen uinutab oma kauni kandlemänguga Louhi ühes Põhjala väesalgaga magama. Kivimäest Sampo kättesaanuna asutakse rõõmsalt koduteele, kuid kolme päeva pärast virgub Louhi unest ja nähes Sampot olevat võetud, manab merele tiheda udu ja suure tuul, äratab merekoletise [[Iku-Turso]], muundab end koletuks hiidkotkaks ja asub ühes Põhjala sõjasalgaga Sampo-retkelasi jälitama. Merel peetakse suur taplus Sampo pärast mille Kalevala mehed võidavad, kuid Louhil õnnestub Sampo merre heita kus see tükkideks puruneb. Väinamöinen istutab kaldale uhutud tükid maasse, lootes, et nood tulevikus õnne toovad, ja asub laevareisil merre kukkunud kandle asemele kasepuust uut tegema, mida seejärel
==== 45.–49. runo: Louhi kättemaks ====
71. rida:
==== 50. runo: Marjatta tsükkel ====
[[Pilt:Väinämöisen lähto.jpg|pisi|vasakul|Akseli Gallen-Kallela õlimaal
Neitsi [[Marjatta]] jääb [[Palukmari|palukamarja]] süües rasedaks ja sünnitab poja. Vana taat tuuakse poissi ristima, kuid taat kutsub targa Väinämöise asja uurima. Väinämöinen otsustab, et ebaloomulikult sigitatud poiss tuleks surmata, mispeale poolekuine poiss teda väära kohtumõistmise peale hurjutab. Taat ristib poisi Karjala kuningaks. Sellest vihastunud Väinämöinen sõidab vaskse venega minema maa ja taeva vahele, ennustades, et veel kunagi teda ja tema tarkust igatsetakse. Oma kandle ja suured laulud jätab ta oma rahvale päranduseks.
|