Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
33. rida:
Uus seisukoht sai üles kirjutatud [[sloveenid|sloveeni]] keeleteadlase [[Jernej Kopitar]]i (1780–1844) koostatud grammatikaga ''Grammatik der Slavischen Sprache in Krain, Karnten und Steyemark'' [[1808]]. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märgatavalt tänu [[France Prešeren]]i (1800–1849) kõrgetasemelisele luulele (''Poezije'', [[1847]]). [[19. sajand]]i teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi ulatuslikumalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks olid [[frantsisklased|frantsisklasest]] keeleteadlase, paater [[Stanislav Škrabec]]i (1844–1918) kirjapandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi keelt arendada ja kergitasid ühtlasi sloveeni keele üldist staatust avalikkuse silmis. Sloveeni-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, [[1894]]–[[1895]]), sloveeni keele ortograafia (''Slovenski pravopis''; Fran Levec, [[1899]]) ja sloveeni keele keskkooligrammatika (Anton Breznik, [[1916]]) ilmumine muutsid sloveeni kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
 
Ent ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist, [[Jugoslaavia]] koosseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]]. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskordtaas päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli [[privileeg|privilegeeritud]] asendis. [[1988]]. aastal oli rühm sloveenikeelseid kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s sloveeni keeles kohut käia, kuid kohtus käis asjaajamine ainult serbohorvaadi keeles. Sellisest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et [[1990]]. aastal korraldada rahvahääletus, kus suure häälteenamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks. [[25. juuni]]l [[1991]] kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse ja sloveeni keelest sai riigikeel. [[1. mai]]l [[2004]] sai Sloveeniast [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] liige ja sellega seoses omandas sloveeni keel ka [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametliku keele staatuse.<ref name="slovene.si" />
 
==Keele struktuur==
191. rida:
==Grammatika==
 
Sloveeni keele eripärasteks omadusteks on '''[[duaal]]''' ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, '''kahe pearõhu''' olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt teisteleteiste slaavi keeltega eristatakse kuut käänet – '''nominatiiv''', '''genitiiv''', '''daativ''', '''akusatiiv''', '''lokatiiv''' ja '''instrumentaal''', mis sõltuvad omakorda sõna soost – '''feminiin''', '''maskuliin''', '''neutrum'''; arvust – '''ainsus''', '''duaal''', '''mitmus'''; ja elususest – '''elus''', '''eluta'''). Nimisõnad sloveeni keeles muutuvad vastavalt käänetele ja arvule. Omadussõnade ja enamus asesõnade puhul on oluline järgida ka soo muutusi. <ref name="wiki_slo_nouns" /><ref name="wiki_slavic_inflection" /> Kuigi sloveeni keele puhul on tegemist '''SVO''' keelega (alus-öeldis-sihtis sõnajärg lauses), on sõnade järjekord lausetes siiski vaba, olenedes tihti tunderõhust või stiilist.<ref name="wiki/Slovene"></ref>
 
===Nimisõna käänamine===