Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
33. rida:
Uus seisukoht sai üles kirjutatud [[sloveenid|sloveeni]] keeleteadlase [[Jernej Kopitar]]i (1780–1844) koostatud grammatikaga ''Grammatik der Slavischen Sprache in Krain, Karnten und Steyemark'' [[1808]]. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märgatavalt tänu [[France Prešeren]]i (1800–1849) kõrgetasemelisele luulele (''Poezije'', [[1847]]). [[19. sajand]]i teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi ulatuslikumalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks olid [[frantsisklased|frantsisklasest]] keeleteadlase, paater [[Stanislav Škrabec]]i (1844–1918) kirjapandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi keelt arendada ja kergitasid ühtlasi sloveeni keele üldist staatust avalikkuse silmis. Sloveeni-saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, [[1894]]–[[1895]]), sloveeni keele ortograafia (''Slovenski pravopis''; Fran Levec, [[1899]]) ja sloveeni keele keskkooligrammatika (Anton Breznik, [[1916]]) ilmumine muutsid sloveeni kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
Ent ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist, [[Jugoslaavia]] koosseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]]. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid
==Keele struktuur==
191. rida:
==Grammatika==
Sloveeni keele eripärasteks omadusteks on '''[[duaal]]''' ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, '''kahe pearõhu''' olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt
===Nimisõna käänamine===
|