Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 56 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine
==Elulugu==
[[Fail:Memorial to Mother Theresa.jpg|175px|pisi|vasakul|[[Ema Teresa mälestusmaja]] on [[Skopje]]s ehitatud samasse paika, kus Anjezë kahepäevasena ristiti]]
'''Anjezë Gonxhe Bojaxhiu''' (samatähenduslikult ''Agnes''; ''Gonxhe'' tähendab [[albaania keel]]es ''roosinuppu'') sündis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] haldusesse kuulunud [[Kosovo vilajett|Kosovo vilajeti]] pealinnas [[Üsküb]]is (tänases Skopjes). Ta oli [[kosovoalbaanlased|kosovoalbaania]] ettevõtjast isa [[Nikollë Bojaxhiu]] ja ema Dranafille Bojaxhiu (Bernaj) perekonna kolmas ehk noorim laps. Tüdruk oli 8-aastane, kui suri tema linnavolikokku kuulunud isa. Hoolimata viimase vastuseisust kujunes Skopljeks ümbernimetatud linn [[Serbia Kuningriik|Serbia kuningriigi]] territoriaalse laienemise järel õigusjärglase [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia kuningriigi]] lõunapoolseimaks tugipunktiks. 12-aastaselt otsustas noor neiu suunduda [[nunn]]aksnunnaks. 18-aastaselt lahkuski ta kodunt katoliiklikule [[Iirimaa]]le, et õppida inglise keelt. 1928. aastal ühines ta [[Dublin]]i eeslinnas [[Rathfarnham]]i kloostrikirikus [[Loreto õeskond|Loreto õeskonnaga]].
 
1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti Raj]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ananunnana. Kuigi [[Skoplje]]st kolisid isa edust ilma jäänud ema, õde ja vend 1934. aastal lõpuks [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast [[Enver Hoxha]] juhtimisel [[Albaania Tööpartei]] ainuvõimu all tosin aastat hiljem välismaailmast kuni diktaatori surmani 1985. aastal peaaegu täielikult. Absoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.
 
Ema Teresa võttis siiski nii-nimetatud [[Külm sõda|külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu [[meedia]]s. Üks suurimaid kriitikuid [[Christopher Hitchens]] on teda tituleerinud kui “Põrgu"Põrgu Inglit”Inglit"<ref>https://www.imdb.com/title/tt0264679/</ref>. Isolatsioonis elanud albaania rahva teadvusesse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktaktuuri viimasel aastakümnel. Ema Teresa külastas juba 1990. aastal esimese ametliku [[Albaania]] visiidi ajal oma 1971. aastal surnud ema kalmu.
 
Roomakatoliku nunn suri [[1997]]. aastal oma misjonäritöö keskuses [[Calcutta]]s.
 
Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] autonoomse [[Kosovo]] territooriumi [[Kosovoalbaanlased|kosovoalbaanlastest]] ülekaaluka enamusega elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii [[Albaania]]s ja [[Kosovo]]sKosovos kui ka [[Makedoonia]]s. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.
 
===Halastuse Misjonäride ordu rajamine ja tegevus===
[[1952]]. aastal rajas ema Teresa Kolkatas surijate maja. India ametnike abiga muutis ta [[hindud]]e mahajäetud [[tempel|templi]] Kalighati Surijate koduks, kus ta hoolitses vaeste ja haigete eest ning andis neile tasuta arstiabi. Hiljem muudeti maja nimi Kalighati Puhta Südame koduks. Varsti pärast seda asutas ta [[leepra]]haigete kodu. Ta leidis palju abistajaid ja toetajaid ning [[1960. aastad|1960. aastail]] rajati haiglaid, vaeste ja leeprahaigete hooldekodusid kogu Indias. Ta oli ka üks esimesi, kes rajas varjupaiku [[AIDS|aidsihaigetele]].
 
Ema Teresa heategevuslikud ideed levisid üle kogu maailma. Esimesed sarnased vaeste hooldekodud väljaspool Indiat rajati [[Venezuela|Venezuelas]]s, [[Itaalia|Itaalias]]s ja [[Tansaania|Tansaanias]]s; hiljem paljudes [[Aasia]], [[Aafrika]] ja [[Euroopa]] riikides.
 
Esimene ema Teresa õde saabus [[Eesti]]sse [[22. august]]il [[1992]].<ref>[[Andres Tohver]]. [http://m.ohtuleht.ee/562802/india-kristlik-ordu-aitab-eestis-talve-ule-elada India kristlik ordu aitab Eestis talve üle elada] Õhtuleht, 31. jaanuar 2014.</ref> Sealtpeale tegutseb Halastuse Misjonäride ordu ka Eestis.
 
==Vaata ka==
[[Fail:Saint Mother Teresa Cathedral Prishtina8.jpg|200px|pisi|[[Püha Ema Teresa katedraal]], [[Kosovo]] pealinna [[Priština]] uusehitis]]
*[[Püha Ema Teresa katedraal]]
 
 
==Kirjandus==
* Ema Teresa. ''Halastuse aeg''. Kogunud ja koostanud Ingmar Kurg; saksa keelest tõlkinud Liina Ootsing; toimetanud Marika Kusnets; eessõna: Leonie Höhren. Tallinn : Logos, 1998. – 152 lk. ISBN 9985806816
* Ema Teresa. ''Loeng Nobeli rahupreemia saamisel''. Tõlkinud Helve Trumann. Tallinn : Roomakatoliku kiriku Tallinna Peeter-Pauli kogudus, 2016. – 16 lk.
* Ema Teresa. ''Minu kutsumus on armastus''. Koostanud Kristiina Krabi; tõlkinud Liina Ootsing ja Kristiina Krabi. Tallinn : Logos, 2002. – 87 lk. ISBN 9949402069
* Leo Maasburg. ''Ema Teresa Kolkatast. Isiklik portree''. Tõlkinud Aulis-Leif Erikson. Tallinn : Gallus, 2017. – 216 lk., [16] lk. ill. ISBN 9789949980550
 
==Välislingid==
75 681

muudatust