Redaktsioon: 1. mai 2019, kell 17:04 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. mai 2019, kell 15:23 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
32. rida: Balti riikide ühises õhuseiresüsteem [[BALTNET]] Eesti [[õhuruumi operatiivkontrollkeskus]]e (ingliskeelne termin ''ASOC ''–'' Air Sovereignty Operation Center'') kolme[[dimensioon]]iline kaugmaaradarisüsteem [[Lockheed Martin TPS-117]]; [[Kellavere]]s ja [[Thales-Raytheon Systems Company S.A.S.]]i keskmaa radarisüsteem [[Ground Master 403]] [[Muhu]]s ja Kaug-Eestis. Radarisüsteemid on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt<ref name="olvH1" />; PRP-1 "Kopac" (''Presny Radiotechnicky Patrac''), [[Tšehhoslovakkia]] radarisüsteem, KRTP-81 "Ramona"/KRTP-81М, "Ramona-М", [[Tšehhoslovakkia]] radarisüsteem, ([[NATO]] ~~koodnimetus~~koodnimi "[[Soft Ball]]"); KRTP-86 "Tamara", [[Tšehhoslovakkia]] radarisüsteem, tsiviilkäibes kasutatav variant ~~nime~~nimega ~~all "~~Flora"; KRTP-91, [[Tšehhoslovakkia]] radarisüsteem "Vera-Е";<ref name="RzU2Q" /> ==Vaata ka== 43. rida: [[Eesti Õhuvägi\|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref name="N5O5w" />, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna. NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). 649. üksik kosmilise ruumi raadiokiirguse luurepunkt (''649-го отдельныи пункт разведки радиоизлучений космического пространства'') moodustati 1967. aastal, objektile ehitati kolm [[paraboolanatenn\|paraboolantenn]]i ning seda teenindava personali ja perekonnaliikmete (20 000 inimest) majutamiseks 2 elumaja, algkool, lasteaed, kasarmud, staabihoone, võõrastemaja ja klubi. Luurepunktis asusid 3 statsionaarset vastuvõtukompleksi ja 1 mobiilne vastuvõtukompleks. * 1. ~~tingnimetus~~tingnimi "Uraan" paraboolantenni [[diameeter]] 8 m (valmis 1969. aastal ja asus 5-korruselise tehnilise korpuse ehitise kohal); 2. ~~tingnimetus~~tingnimi "Saturn" (diameetriga 16 m, asus tehnilisest tsoonist vasakul); 3. ~~tingnimetus~~tingnimi "Jupiter" (diameeter 32 m, kõrgus 49 m, ehitati 1971. aastal, asus tehnilistest tsoonist lõunasuunas). Saturni ja Jupiteri keskused olid omavahel ühendatud maa-aluse käiguga, milles olid ka neid ühendavad side- ja toitekaablid. ** 4. [[1986]]. aastal lisandus kompleksi ka mobiilne keskus nr 4, mis tänu arenenud tehnilistele võimalustele ei vajanud enam nii suurt signaalide vastuvõtuantenni. Luurepunkt suleti 1. oktoobril 1994 pärast Venemaa vägede lõplikku väljaviimist Läti territooriumilt. [[Skrunda]] [[Skrunda radarikeskus\|radarikeskus]] [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Suursaar]]el asub 2007. aastal<ref name="hYu2o" /> loodud eelhoiatussüsteemide keskus, mis asub 55 kilomeetri kaugusel Eestist ja Soomest 40 kilomeetri kaugusel. Radari- ja elektroonilise luure keskuses on nii [[õhuruumiseire]]radarid, millega saab jälgida ka [[NATO]] lennukite tegevust, kui ka [[mereseire]]radarid ja [[signaalluure]]vahendid, millega saab pealt kuulata ka [[Eesti]] ja [[Soome]] [[~~telefoniside~~Telefonside\|telefonsidet]]t ja [[mobiiltelefon]]ivõrke<ref name="VTZfR" />, samuti vahelt haarata tehiskaaslase [[Inmarsat]] 4 F-2 sidevahetust. [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Kaliningradi oblast]]is asuv radarijaam [[Voronež-DM]]<ref name="UQ30X" /> [[Radari ristlõige]]

Radar: erinevus redaktsioonide vahel