Erinevus lehekülje "Dino Buzzati" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 25 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P (Venezia→Veneetsia (põhinimi))
P
'''Dino Buzzati''' (kodanikunimega Dino Buzzati-Traverso; [[16. oktoober]] [[1906]] – [[28. jaanuar]] [[1972]]) oli [[Itaaliaitaalia]] romaani- ja novellikirjanik, kunstnik ja poeet ning ka ajalehe ''Corriere della Sera'' ajakirjanik. Tema kuulsaim teos on romaan ''Il deserto dei Tartari'' (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Tema tegelik nimi oli Dino Buzzati-Traverso. Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu [[Albert Camus]] ja [[Jean-Paul Sartre]].
 
Samas oli ta ka kunstnik ja poeet ning ajalehe Corriere della Sera ajakirjanik.
 
Tema kuulsaim teos on romaan "Il deserto dei Tartari" (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu [[Albert Camus]] ja [[Jean-Paul Sartre]].
 
==Elu==
Buzzati sündis Itaalia linna [[Belluno]] San Pellegrino linnaosas, oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult [[Veneetsia|veneetslanna]] ning tema isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis oma vanematepere neljast lapsest teisena ning, üks tema vendadestvendi oli tuntud Itaalia geneetik [[Adriano Buzzati-Traverso]]. Aastal [[1924]] astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. Olles oma juuraõpinguid lõpetamas, palgati ta 22 aasta vanuselt [[Milano]] ajalehe ''Corriere della Sera'' poolt ning sinna jäi ta tööle oma surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuri osakonnas ning töötas hiljem reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.
 
Aastal [[1924]] astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. 22-aastaselt oli ta just juuraõpinguid lõpetamas, kui [[Milano]] ajaleht Corriere della Sera võttis ta tööle ning sinna jäi ta surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuriosakonnas, kuid hiljem töötas juba reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Buzzati [[Aafrika|Aafrikas]], olles Itaalia [[Itaalia kuninglik laevastik|kuningliku laevastikuga]] (''Regia Marina'') seotud ajakirjanik. PealePärast sõja lõppu avaldati üle ItaaliaItaalias tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal [[1964]] abiellus ta Almeria Antoniazzi'gaAntoniazziga ning samalesamasse ajaleaega langeb ka tema viimase romaani ''"Un amore''" ilmumine. Aastal [[1972]] suri Buzzati pealepärast pikaajalist haigust vähki.
 
Ta oli ateist.<ref>Bellaspiga, Lucia, ''"Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere'', Ancora, 2006, p. 12.</ref>
 
==Tööde kokkuvõte==
Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal [[1933]]. Tema ilukirjanduslikud teosed koosnevad viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli [[Luciano Chailly]] ooperit ningja [[Giulio Viozzi]] ooper ''"La giacca dannata''". Ta kirjutas ka lasteraamatu ''"La famosa invasione degli orsi in Sicilia''" ("Karude kuulus sissetung [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]]").
 
Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues [[Orpheus|Orpheuse]] müüdil põhineva [[Koomiks|koomiks]] ''"Poema a fumetti''" (1969).
 
Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud [[Eksistentsialism|eksistentsialistlike]] töödega, eriti [[Albert Camus|Albert Camus']] teosega "Sisyphose müüt".<ref>''Sem' Gontsov'' (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).</ref>
 
Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased, nagu koletised ningja tema enda väljamõeldis ''il colombre'' (eesti keeles "merekoll").
 
==Olulisemad teosed==
==Filmid==
Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme:
* ''"Un amore''" (1965). Režissöör [[Gianni Vernuccio]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0131720/ | Pealkiri = Un amore (1965) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
* ''"Il deserto dei tartari''" (1976). Režissöör [[Valerio Zurlini]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0074400/?ref_=fn_al_tt_1 | Pealkiri = Il deserto dei tartari (1976) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
 
==Viited==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
* Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, [[Lecco]], Italy, April 1997.
* Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15.
129 088

muudatust