Süsteemne erütematoosne luupus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Süsteemne erütematoosluupus''' ehk '''süsteemne erütematoosne luupus''' ehk '''söötraig''' ehk '''luupus''' ([[ladina keel]]es ''lupus erythematosus systemicus''; [[lühend]] '''SEL''') on osal [[loomad]]est ja inimestel esinev krooniline [[põletik]]uline multisüsteemne [[autoimmuunhaigus]], mis võib kahjustada kõiki [[kude]]sid (sh [[sidekude]]).

* [[Stress|stressisituatsioonidstress]]isituatsioonid, füüsiline ülepinge.<ref name="dqw10" />

* geneetiline eelsoodumus – HLA-piirkonna kui ka väljaspool seda piirkonda paiknevate geenide alleelid ja polümorfismid

[[Etioloogia]] on ebaselge. Luupust peetakse tänapäeval suure tõenäosusega [[geneetika|geneetiliseks]] seisundiks (seotud mitme sõltumatu [[geen]]iga, mis mõjutavad [[immunoregulatsioon]]i, immunoglobuliinide teket ja [[hormoonid]]e [[metabolism]]i).<ref name="OvLOu" /> Arvatakse, et oma roll on siin organismis latentselt püsival [[Viirus|viirusnakkusviirus]]elnakkusel.

Luupuse [[mudelorganism]]iks teadusuuringutes on [[laborihiir]]ed.

Süsteemne erütematoosne luupus kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunsete haiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate autoantikehade spekter. Esinevad (raku)tuumavastased antikehad (akronüümne tähistus ANA), eriti iseloomulikud luupusele on just on kaheahelalise [[DNA|DNA-vastased antikehad]]. DNA-vastased antikehad moodustavad immuunkomplekse, mille koostisse kuuluvad natiivne DNA, selle vastane antikeha ja immuunkompleksile lisandunud komplement. Kui sellised immuunkompleksid jäävad eemaldamata, ringlevad need koos verega ja ladestuvad [[Kapillaarid|kapillaaridekapillaarid]]e basaalmembraanis, [[Neer|neerudesneer]]udes, [[Nahk|nahas]] jt elundites ning on kesksel kohal tekkiva koekahjustuse patogeneesis.

Häiritud on ka [[immunoloogiline homöostaas]] ja esineda võib nii [[T-lümfotsüüdid|T]]- kui ka [[B-lümfotsüüdid|B-lümfotsüütide]] [[hüpersensitiivsus]]t ja [[hüperreaktiivsus]]t.

Luupuse haiguspilt on haigeti vägagi erinev. SEL-i esmasteks ilminguteks on võib olla [[reumatoidartriit|reumatoidartriiti]]i meenutava artriidi liigesevorm, [[nõrkus]], [[kõhnumine]], [[lümfadenopaatia]], [[nahalööve]] jpt. <br>

* ''Liigesekahjustus'' avaldub sünoviidina või migreeruva [[liigesevalu]]ga (artralgiaga). Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed [[Liiges|liigesedliiges]]ed, küünar-, randme- ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja [[Jaccoud' artriit]]. <br>

* ''Nahakahjustuse'' kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline [[erüteem]] [[Nina|ninaseljalnina]]seljal ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välistegurite toimel. SEL-i korral on sagedaseks sümptomiks ka ''[[alopeetsia]]'' (juuste väljalangemine). <br>

* ''Diskoidne erütematoosne luupus'' on haiguse nahavorm, mis avaldub [[hüperkeratoos]]i, artroofia ja erüteemi näol. Haiguse progresseerumisel kujunevad välja armid ja [[pigmentatsioon]]. <br>

* ''Polüserosiidid'' on samuti SEL-i klassikalised sümptomid. Peamiselt esineb [[Pleuriit|pleuriitipleuriit]]i ja [[Perikardiit|perikardiitiperikardiit]]i. Kliiniliselt avalduvad need [[Süda|perikardi]] ja [[Kops|pleura]] hõõrdumiskahina ja valuna.

* ''Südame- ja veresoonkonnakahjustused'' tekivad umbes pooltel haigetel. Üldiselt kujunevad välja perikardiit, [[Müokardiit|müokardiit]] ning endarteriidid ja [[Flebiit|flebiidid]].

* ''Neerukahjustus'' avaldub klassikalise [[Glomerulonefriit|glomerulonefriidina]], mis tekib pooltel haigetel. Isoleeritud [[Uriin|uriiniuriin]]i sündroom väljendub vähese proteinuuriaga ja [[Erütrotsüüt|erütrotsüütideerütrotsüüt]]ide ning silindrite leiuga uriini sademes. Mitteaktiivse membranoosse luupusnefriidi korral areneb nefrootiline sündroom. <br>

* ''Seedetrakti kahjustus'' avaldub enamasti isutuse, kõhuvalude ja seedehäiretena. Võib tekkida ägeda kõhu sündroom. [[Maks|Maksakahjustuse]]akahjustuse korral on tüüpiliseks ilminguks maksa lipoiddüstroofia.

* '''Ägeda kulu''' korral kujuneb 3–6 kuu jooksul välja neerude ja [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemikesknärvisüsteem]]i kahjustus. Haigus lõpeb 1–2 aasta pärast letaalselt.

* '''Raske ägeda luupuse''' korral esinevad mitmed tüsistused: [[luupusnefriit]], [[müokardiit]], [[koronaararteriit]], [[perikardiaalne tamponaad]], [[mesenteriaalvaskuliit]], [[pankreatiit]], [[digitaalgangreen]], [[aplastiline aneemia]], [[pulmonaalne hemorraagia]], [[embol]]id, [[hüpertensioon]] ja [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemikesknärvisüsteem]]i [[vaskuliit]].

SLE-d tuleb eristada (teha [[eristusdiagnoos]]) teistest haigustest, millel võib esineda sarnaseid sümptomeid, näiteks: [[reumaatiline palavik]] (lastel), [[reumatoidartriit]], [[juveniilne idiopaatiline artriit]], [[glomerulonefriit]], [[süsteemne skleroos]], [[vaskuliit]], [[lümfoom]], [[aneemia]], alaäge bakteriaalne [[endokardiit]], [[leukeemia]], [[sarkoidoos]], bakteriaalne [[sepsis]], [[leepra]], infektsioosne [[mononukleoos]], [[polümüosiit]] ja ravimitest indutseeritud luupusest.

{{ravi}}