Sjögreni sündroom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
9. rida:
==Etioloogia ja patogenees==
Sjögreni sündroomi etioloogia on ebaselge. Kuna riskirühma kuuluvad peamiselt naised vanuses 40–60 aastat, siis arvatakse, et sündroomi väljakujunemises mängib rolli ka naissuguhormoon [[östrogeen]], mis avaldab toimet ka [[humoraalne immuunsus|humoraalsele immuunsusele]].
Lisaks sellele on olulisel kohal geneetiline eelsoodumus. Haigus võib vallanduda ka viiruste tõttu. SS-i patogeneesi seostatakse enim tsütomegaloviiruse, Epsteini-Barri viiruse, inimese herpesviirus 6 ja 8-ga, b herpes simplex-viiruse, inimese [[parvoviirus B19]]-e, [[HI-viirus]]ega jt.
Sündroomi korral on sagedaseimateks ilminguteks näärmeparenhüümi degeneratsioon, lümfotsütaarsed infiltraadid eksokriinsete näärmete [[Kude|koes]], atroofia, lipomatoos ja skleroos.
Arvatakse, et SS-i patogeneesis on oluline osakaal [[B-lümfotsüüt]]ide hüperreaktiivsusel<ref name="Reumatoloogia" /> ja [[T-lümfotsüüt]]ide ''homing'''ul, aktivatsioonil (aktivaatoriteks [[Peamine koesobivuskompleks|MHC]] klass I ja II valgud) ja paljunemisel.
==Kliiniline pilt==
21. rida:
Sjögreni sündroomi korral esineb peaaegu alati [[suu]] [[limaskest]]a kuivus ehk [[kserostoomia]], mis on tingitud [[süljenääre|süljenäärmete]] kahjustusest. Sjögreni sündroomiga haigetele on iseloomulik kähisev hääl, neelamisraskused tahke toidu söömisel ja hiljem kujunevad välja ka sekundaarsed [[põletik]]ud, nagu [[stomatiit]], [[glossiit]], [[heiliit]] ja [[hammas]]te [[kaaries]]. Viimane viib omakorda lõpuks välja hammaste massilisele väljalangemisele.
Lisaks sellele on häiritud ka pisaranäärmete talitlus ning see kutsub esile [[kseroftalmia]] kuiva [[Konjunktiviit|konjunktiviidiga]].
Teiste eksokriinsete [[näärmed|näärmete]] kahjustus väljendub [[välissuguelund]]ite, [[
Siseelundite kahjustustest on sagedasemad [[kops]]ude ([[Bronhiit|krooniline bronhiit]]), mao-sooletrakti (krooniline atroofiline gastriit), [[neer]]ude ([[glomerulonefriit]]) ja [[veresoon]]te kahjustus (
Sjögreni sündroomi seostatakse ka neoplastiliste protsessidega.
Osadel inimestel võib esineda perifeerset neuropaatiat.
Loetletud haiguslikel seisunditel on omad iseloomulikud sümptomid.
==Diagnoosi kodeerimine==
37. rida:
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-10|10. versioonis]] klassifitseeritakse sündroom koodiga M35.0.
===
SS-i tuleb eristada süljenäärmete turse korral süljenäärmete [[kasvaja]]st. Sülje- ja pisaranäärmete suurenemise korral [[leukeemia]]st, [[lümfoom]]ist, [[sarkoidoos]]ist, [[amüloidoos]]ist ja [[viirusinfektsioon]]idest ([[mumps]], [[gripp]], [[HI-viirus]] jt).<ref name="Reumatoloogia" />
==Laboratoorsed uuringud==
45. rida:
Kuna Sjögreni sündroomiga kaasnevad organismis põletikulised reaktsioonid, kaasneb sellega SR-i kiirenemine ning IgG, IgM ja IgA ning Ro(SS-A) ja La(SS-B) kontsentratsiooni tõus normaalsest kõrgemale.
Eriuuringutena võidakse läbi viia süljenäärmete stsintigraafia ja kõrvasüljenäärme sialograafia, siolomeetria.<ref name="Reumatoloogia" />
==Ravi==
{{ravi}}
Sündroomi ravi seni veel ei tunta.
Silmade kuivuse sümtomite leevendamiseks manustatakse lubrikante ehk [[Kunstpisarad|kunstpisaraid]]. Tuleks vältida ravimite, mis vähendavad lakrimatsiooni ja salivatsiooni, näiteks [[diureetikum]]ide, [[antidepressant]]ide jt kasutamist.<ref name="Reumatoloogia" />
Sündroomi kerge kulu puhul kasutatakse [[
Raske kulu puhul kasutatakse bioloogilist ravi (rituksimaab, epratusumaab, belimumaab jt).
Võidakse kasutada ka immunosupressante.
==Ajaloolist==
| |||