Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
183. rida:
 
==Sõja algus ==
11. novembril 1918 alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiga]] sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungistungisid Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]i jõududegaPõhjarinne (kokku 12 000Vene meestkodusõda)|Põhjarinde]] üle Eesti piiriväed [[NarvaLäti Vabadussõda|Lätisse]]s<ref name="LweBb" />.
 
22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid linnas asunud [[Saksamaa|Saksa]] väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril tungis Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] väed kahe [[diviis]]i jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri [[Narva]]s<ref name="LweBb" />.
=== Narva lahing (1918) ===
{{vaata|Narva lahing (1918)|Keldrimäe lahing|Joala lahing}}
Narva kaitsel Vabadussõjas olid osa Narvas moodustatud [[4. Jalaväepolk]]u ja Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega, kelle hulgas oli ka venelasi, ühed esimesed, kes koos taanduva Saksa sõjaväe mõnede üksustega astusid relv käes esimestena bolševikele vastu.<ref name="OOl9P" />28. novembril 1918 võttis 4. polk koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Nõukogude punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu. [[28. november|28. novembil]], pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda, [[Aleksander Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast. [[29. november|29. novembil]] kuulutasid Eesti bolševikud Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.

[[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 [[kaitseliit]]last, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi [[suurtükk|suurtükita]]. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti<ref name="MqHgv" />, sealhulgas [[Tartu]].
 
=== Liitlasabi ===
193. rida ⟶ 197. rida:
23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks [[polkovnik]] [[Johan Laidoner]]. Korraldati [[mobilisatsioon]], mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes|Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid]] ja kooliõpilastest vabatahtlikud.
 
Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud [[Martin Ekström]]i juhitud [[1. Soome vabatahtlikePõhja salkPojad|1. Soome vabatahtlike salga]] vabatahtlikud [[Soome]]st ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest [[baltisakslased|baltisakslas]]te poolt moodustatud [[Balti pataljon]] [[Konstantin Weiss]]i juhtimisel ja Pihkva piirkonnas [[Punaarmee]]d takistanud vene [[valgekaartlased|valgekaartlas]]te [[Põhjakorpus|Pihkva korpus]]. Viimane Saksa väeosa lahkus Tallinna kaudu Põhja-Eestist [[9. detsember|9. detsembil]].
 
==1918. aasta taganemislahingud==
{{vaata|Viru rinne}}, ''[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)]]''
 
1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40&nbsp;km kaugusel. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures ning läksid seejärel vastupealetungile. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi [[Soome vabatahtlike pataljon]] asusid [[7. jaanuar]]il vastupealetungile. [[Tapa vallutamine|Tapa vabastati 9.]], Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril [[Utria dessant]].
Punaarmee vallutas [[30. november|30. novembril]] [[Pihkva]] seda kaitsenud [[Põhjakorpus|Üksiku Pihkva vabatahtlike korpuse]] väeüksustelt ja järgnevalt olid Punaarmee [[Läti nõukogude kütidiviis]]i 2. Läti brigaadi löögisuunad: Eestimaale: Pihkva–[[Võru]]–[[Valga]]. [[5. detsember|5. detsembril]] vallutasid [[Punaarmee]] väeosad [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] ja [[Räpina]], [[8. detsember|8.]] vallutati [[Võru]], [[14. detsember|14.]] vallutati [[Kooraste]] ja [[Kanepi]], [[17. detsember|17.]] [[Valga]] linn ja [[Valga raudteejaam]] [[Valga–Petseri raudteeliin|Valga–Petseri raudteeliinil]], [[21. detsember|21.]] aga Punavägede lähenemisel [[Tartu]]le taganesid eesti väed Tartust enne Punaarmee väeosade sinnajõudmist. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti<ref name="MqHgv" />, sealhulgas [[Tartu]]. Detsembri keskpaigas suunasid Punaarmee väed oma löögiraskuse Riia linnale, mis oli strateegiliselt Balti riikide administratiiv- ja majanduskeskus.
 
Punaarmee vallutas [[7. detsember|7. detsembril]] [[Vasknarva]], [[15. detsember|15. detsembril]] [[Kunda]], [[16. detsember|16. detsembril]] [[Rakvere]], [[24. detsember|24. detsembril]] – [[Tapa]]. [[31. detsember|31. detsembriks]] oli Punaarmee vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
 
1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40&nbsp;km kaugusel. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures ning läksid seejärel vastupealetungile. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi [[Soome vabatahtlike pataljon]] asusid [[7. jaanuar]]il vastupealetungile. [[Tapa vallutamine|Tapa vabastati 9.]], Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril [[Utria dessant]].
 
Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi [[Soome vabatahtlike pataljon]] asusid [[7. jaanuar]]il vastupealetungile. [[Tapa vallutamine|Tapa vabastati 9.]], Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril [[Utria dessant]].
 
Vabadussõja algperioodil koondati sõjategevuse juhtimise soodustamiseks ja operatsioonide edukamaks läbiviimiseks kaks rinnet: [[Viru rinne]], mis hõlmas [[Kirde-Eesti]] ja [[Põhja-Eesti]] ning [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]].
 
==1919. aasta vastupealetungiperiood==
Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: [[6. jaanuar]]il vabastati [[Öötla mõis|Öötla]], [[Kärstna mõis|Kärstna]] ja [[Taagepera mõis]]a; [[7. jaanuar|7.]] asusid Eesti väed üldpealetungile [[Viru rinne|Viru rindel]] – [[9. jaanuar|9.]] [[Tapa vallutamine|vabastati Tapa]] ja Lõunasuunal vabastati [[Jõgeva]] ja [[Ruhja]].
 
[[11. jaanuar]]il vabastati Viru rindel [[Kunda]], [[12. jaanuar]]il [[Rakvere]], [[13. jaanuar]]il Lõuna-Eestis [[Kaarepere raudteejaam]]a ja [[14. jaanuar]]il vabastasid [[soomusrong]]id ja Tartumaa kaitsepataljon [[Tartu lahing (1919)|Tartu]] linna.