Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 258 baiti ,  6 kuu eest
resümee puudub
}}
'''Karl Suur''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Charlemagne'', [[saksa keel|saksa]] ''Karl der Große'', [[ladina keel|ladina]] ''Carolus Magnus''; [[742]], [[743]], [[747]] või [[748]] – [[28. jaanuar]] [[814]] [[Aachen]]) oli [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuningas alates [[768]] (kogu riigi valitseja alates [[771]]) ja Rooma ehk [[Frangi keiser]] alates [[800]].
[[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|300px|[[Frangi riik|Frangi riigi]] laienemeinelaienemine, 481 – 814481–814]]
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale [[Euroopa]] suurriigile: [[Saksamaa]]le, [[Prantsusmaa]]le ja [[Itaalia]]le. Ta pidas end otseselt [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisrite]] järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa ([[Elbe]] jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning [[Madalmaad]]. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata [[bretoonid]]e maad ([[Bretagne]]). Karl Suur oli [[Pippin Lühike]]se poeg ja [[Ludwig Vaga]] isa.
 
==Noorus ja esimesed valitsusaastad==
Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne [[Frangi kuningas|Frangi kuninga]] (756–768) [[Pippin Lühike|Pippin Lühikese]]se ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] sündis ilmselt [[751]] ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] (751–771), aga päris (768–771) ida-[[Akvitaania]], [[Burgundia]] koos [[Provence]]ga'iga ning lõuna-[[Austraasia]] alad koos [[Elsass]]i ja [[Hessen]]iga. Karl haaras vanemana initsiatiivi, ta surus [[769]] maha mässu [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonnas]] ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand ning asus peagi oma suurejoonelisi plaane ellu viima.
 
Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne [[Frangi kuningas|Frangi kuninga]] (756–768) [[Pippin Lühike|Pippin Lühikese]] ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] sündis ilmselt [[751]] ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] (751–771), aga päris (768–771) ida-[[Akvitaania]], [[Burgundia]] koos [[Provence]]ga ning lõuna-[[Austraasia]] alad koos [[Elsass]]i ja [[Hessen]]iga. Karl haaras vanemana initsiatiivi, ta surus [[769]] maha mässu [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonnas]] ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand ning asus peagi oma suurejoonelisi plaane ellu viima.
 
==Võitlused Itaalias==
[[Pilt:Aistulf's Italy-it.svg|200px|pisi|Langobardide kuningriik oma suurimas ulatuses (749–756) (sinine)]]
[[Pilt:Charlemagne and Pope Adrian I.jpg|thumb|left|[[Paavst]] [[Hadrianus I]] palub Karl Suurelt abi [[langobardid]]e vastu]]
[[Pilt:Karte_kirchenstaat.jpg|pisi|left|Paavstiriigi moodustumine]]
[[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] laienemisel hõivatihõivasid langobardide pooltlangobardid [[751]]. aastal [[Bütsants]]i [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]]. Viimane Ravenna eksarh [[Eutychius (eksarh)|Eutychius]] tapeti langobardide poolt. Eksarhaat korraldati ümber [[Itaalia katepanikion]]iks peakorteriga [[Bari]]s.
 
[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane, [[paavst]] [[Hadrianus I]]. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise eksarhaadi vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg Karl Suur, tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri|Püha Peetruse pärand]]). Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas Karl Suur langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka [[Põhja-Itaalia]]. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku [[Kesk-Itaalia]]st.
 
Langobardide valitsetud [[Benevento hertsogkond]] lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks.
{{vaata|Langobardide kuningriik}}, ''paavst [[Hadrianus I]], [[Paavstiriik]]''
{{vaata|Itaalia kuningriik (keskaegne)}}
 
772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Pikka aega oli kestnud omavaheline vaenus, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Lisaks sellele olid saksid paganad, mistõttu sõjakäigule lisandus kristliku missiooni põhjendus. Kuid saksid ei alistunud kergelt, nende vabatalupoegkond, mis vastupanu põhiinitsieerijaks oli, soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid.
 
Karlil oli neid alistada üpris raske, kuna paralleelselt võitlusega sakside vastu oli tal tarvis korda hoida ka oma üha suuremaks paisuva riigi muusmuudes osasosades. Nii venis sõda Saksimaal väga pikale, lõppedes alles [[805]], mil sakside alad lõplikult Frangi impeeriumiga liideti. Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli [[Verdeni kaelakohus]] [[782]], kus sajad saksid Karli käsu peale hukati, sest Karlitema käsitluse järgi ei väärinud nood reeturitena paremat saatust. Saksi sõja pöördepunktiks oli aga massilise [[küüditamine|küüditamise]] kasutamine, mis sakside vastupanutahte halvas.
 
[[Widukind]] sai esimeseks [[Saksimaa hertsog]]iks, Saksimaaaastal 785 loodud [[Saksimaa hertsogkond]] loodi aastal 785, mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st (tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]).
{{Vaata|Saksi sõjad}}, ''[[Widukind]], [[Saksimaa hertsogkond]]''
 
==Sõjad moslemite ja avaaridega==
[[Pilt:Europe around 800.gif|thumb|300px|[[Al-Ándalus]], [[Hispaania mark]] ja [[Frangi riik]] ning [[Avaari khaaniriik]] 800. aasta paiku.]]
{{Vaata|Hispaania mark}}, ''[[Al-Ándalus]]''
[[778]]. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele [[maurid]]e vastu, kuid pidi leppima [[Zaragoza]] lühiajalise piiramise ning seejärel taandumisega. Seejuures sattusidsattus osadosa tema vägedest [[baskid]]e rünnakute alla, milles hukkus ka [[Bretagne]]'i markkrahv Roland. Selle sündmuse põhjal loodi hiljem "[[Rolandi laul]]". Hiljemgi jätkas Karl Suur katseid võita moslemitelt tagasi Püreneed, kuid lõppkokkuvõttes pidi ta leppima vaid Barcelona krahvkonna vallutamisega.
{{Vaata|Pannoonia mark}}, ''[[Avaari mark]]''
[[790]]. aastad|790. aastatel]] purustas Karl ka [[Pannoonia]]s asunud [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] [[Avaari khaaniriik|khaaniriigi]] rea frankide sõjaliste kampaaniatega 790. aastatelKampaaniad, kampaaniad mida juhtis Karl Suur, lõppesid Avaari riigi vallutamisega ja enamuseenamiku [[Pannoonia]] võtmisega [[Tisza]] jõeni. Avaaride okupatsioon Pannoonias lõppes, kui slaavi-horvaadi vägi vürst [[Vojnomir]] juhtimisel ja frankide abiga käivitas aastal 791 vasturünnaku. Pealetung oli edukas ja avaarid aeti [[Pannoonia Horvaatia vürstkond|Pannoonia Horvaatia]]st välja. Karl Suur võttis teise suure võidu avaaride vastu aastal 796.
{{Vaata|Avaari khaaniriik}}
==Suhted Rooma paavstiga==
Leo III teavitas oma saamisest paavstiks Frangi kuningat Karl Suurt ning saatis talle Püha [[Peetrus]]e võtmed ja Rooma lipu. Karl Suur teatas paavstile, et tema ülesanne on kaitsta [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] ja kindlustada selle [[misjon]]itööd, kuid paavst võiks tema kuningriigi ning vägede eest palvetada.
 
[[799]] korraldasid [[Hadrianus I]] sugulased [[Rooma paavst]]i [[Leo III (paavst)|Leo III]] tagandamise katse, keda süüdistati vandemurdmises ja abielurikkumises. Kahe Karl Suure saadiku abiga suutis paavst kloostrist põgeneda. 799 arutas juhtunut [[Lateraani palee]]s kogunenud kirikukogu, mille järel saadeti vandenõulased asumisele.
 
Karl Suur saabus [[november|novembris]] [[800]] [[Itaalia]]sse seoses [[kirikukogu]]ga, mis tegeles Leo III vastu suunatud vandenõu uurimisega. [[25. detsember|25. detsembril]] 800 läks Karl Suur [[Rooma Peetri kirik]]usse apostel Peetruse [[altar]]i ette [[palve]]tama. Pärast [[evangeelium]]i lugemist asetas paavst talle pähe [[Lombardia raudkroon]]i ja põlvitas tema ette. [[Kroonik]] [[Einhard]]i sõnul oli kroonimine Karl Suure jaoks ebameeldiv üllatus.
 
Leo III siirdus [[jõulud]]eks [[804]] [[Aachen]]isse ja kohtus Karl Suurega [[Reims]]is Saint Remy kloostris. Ta oli esimene paavst [[Stephanus II]] järel, kes käis [[Frangi riik|Frangi riigis]] visiidil.
==Karolingide impeerium==
{{Vaata|Karolingide impeerium}}
Karl Suure poolt [[Varakeskaeg|varakeskajal]] moodustatud [[Frangi riik]]i valitsenud dünastiat nähakse [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] asutajana ja selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb [[Karl Paks]]u surmaga.
 
==Pärand==
Surres oli Karl Suur erinevateeri hinnangute kohaselt 65–72 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest [[varakeskaeg|varakeskaja]] valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud [[germaanlased|germaani]] vägev sõjapealik, osav [[diplomaat]], suur sise[[reform]]ide läbiviija, [[Rooma impeerium]]i taastaja ja riigiisa nii [[prantslased|prantslaste]] kui ka [[sakslased|sakslaste]] jaoks. Seega polnud ime, et nii [[Prantsuse kuningas]] kui ka [[Saksa-Rooma keiser]] pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. [[Kõrgkeskaeg|Kõrgkeskajal]] oli Karl rohkem prantsuse [[poeem]]ide ja [[proosa]]kangelane, [[hiliskeskaeg|hiliskeskajal,]], alates [[15. sajand]]ist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid.
 
==Vaata ka==
*[[Karolingide renessanss]]
*[[Karolingide impeerium]]
 
==Kirjandus==
*Die Urkunden der Karolingen. Band 1: Die urkunden Pippins, Karlmanns und Karl des Grossen., Hannover 1906, lk.77-478, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000358/images/index.html?seite=88 Digitaalselt]
105 773

muudatust