Kährik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eluviis: Lisasin sisu Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 91.129.102.154 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Brundsvig. Märgis: Tühistamine |
||
47. rida:
Kährik tegutseb peamiselt [[hämarik]]us ja [[öö]]sel, aga vahel päevalgi. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 10–12 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda [[veekogu]]de [[kallas|kaldaid]] ja [[koolmekoht]]i. Pehmesse [[lumi|lumme]] vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao.<ref name="Loomade elu" />
Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[närilised|närilisi]], kuid ka [[lind]]e ja nende [[muna|mune]], [[konn]]i, [[roomaja]]id, [[putukad|putukaid]], uimaseid [[kala|kalu]] ja [[limus]]eid, samuti [[raibe]]t
Kährik on ainus koerlane, kes talvel magab. Tõelist talveund neil pole, aga seda nimetatakse [[taliuinak]]uks. Sügiseti koguvad nad rohkelt [[rasv]]a, nii et nende kehakaal suureneb 2 kg. Kuid see ei kehti nende loodusliku levila põhiosas, kuhu talvel lumi maha ei tule, nii et seal on nad aasta ringi aktiivsed. Seal redutavad nad üksnes üksikutel külmadel ja tuisustel päevadel oma urkas. Seevastu Euroopas ja oma loodusliku levila põhjaosas viibivad nad igal aastal [[detsember|detsembrist]] või [[jaanuar]]ist kuni [[veebruar]]i või [[märts]]ini taliuinakus, mille jooksul nende [[ainevahetus]]e intensiivsus langeb ligi veerandi võrra. Siiski võivad nad ka taliuinaku ajal sulailmaga väljas käia.<ref name="Loomade elu" />
| |||