Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
14. rida:
 
==Kloostri asutamine ja asukad==
Dominiiklased saabusid Tallinna [[1229]]. aastal pärast seda, kui viimane eestlaste linnus [[Mõõgavendade ordu]] poolt 1219. aastal vallutati. Tallinna kloostri rajamist kinnitavat ürikut pole säilinud, kuid usaldusväärsete andmetena on kasutatud taani krooniku [[Isacus Pontus]]e (ka Pontanus) kroonikat, milles ta märgib, et [[Taani kuningas]] [[Waldemar II]] saatis Taanist paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i nõuandel dominiiklaste ordu 1221. aastast alates Taanis tegutsevaid munki ka Tallinna. Taanist, Taani kuninga poolt oma võimu kaitsmiseks ja kindlustamiseks saadetud olid tõenäoliselt taanlastest mungad. Olulist rolli mängis ka Tallinnasse [[Taani kuninga asehaldur|Taani asehalduriks]]iks – riigihoidjaks (aastatel 1222–1233) määratud endine [[Ribe piiskop]] [[Tuve]], kes [[Tallinna linnus]]es asudes juhtiski Eestis [[misjon]]itegevust.
 
Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti praeguse [[Tallinna toomkirik]]u kohale (Toomkiriku [[kooriruum]]i külgmised müürid sisaldavad praegugi selle vanima kiriku osi) ja ka teised vajalikud kloostrihooned [[Toompea]]le, [[Väike linnus|Väikesest linnusest]] põhja poole ja ida poole Suure linnuse kaitsekraavist, s.o piiskopile kuulunud maa-alale ehk nn [[Suur linnus|Suurde linnusesse]]. Algses puukirikus toimus ka [[Tallinna piiskopkond|vaimuliku]] ja ilmaliku võimu vahelise võimuvõitluse kulminatsioon Toompeal. Paavsti legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]] tahtis peale Põhja-Eesti ka Toompead paavstivõimule allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Taani kuninga ja paavsti vasallide vahel 1233. aastal. Krooniku andmeil kirikusse põgenenud [[vasall]]id tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. Toompeal algselt sisse seatud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name="Tarand" />.