Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud Mall:EestiPostmark
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
[[File:Toompea loss 2014.jpg|thumb|320px|Toompea ordukindlus, 2014. Vasakul pool [[Pilstickeri torn]], keskel [[konvendihoone]] ja paremal pool [[Pikk Hermann]]]]
'''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar]]e paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]]. Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud [[Toompea Väike-Ordukindlus|Väike-Ordukindluse]] fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist [[ajastu]]ist pärit eriilmelisite ja -otstarbelisiteotstarbeliste ehitiste kogumi.
__TOC__
 
== Ordukindlus ==
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu [[Toompea]] mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Sinna hakkasid oma esimest kivilinnust rajama ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.
 
===Mõõgavendade ordu valitsusaeg===
Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Kindlust nimetati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks kindluseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur kindlus).
 
Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Kindlust nimetati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks kindluseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur kindlus).
 
=== Taani valitsusaeg ===
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]
Pärast 1238. aastat hakkasid kindlust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi omakorda müüriga piiratud [[Taani kuninga asehaldurite loendasehaldur|asehaldur]]i omakorda müüriga piiratud residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga (''pildil''). Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati kindlust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka kindlust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taani aegsestTaaniaegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.
 
===Liivimaa ordu valitsusaeg===
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|Toompea loss]]
[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350–13601350.–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Tõrju vaenlast''). Kindluse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati [[tõstesild|tõstesillaga]].
 
Vastu kastelli läänemüüri paiknes sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega [[konvendihoone]], mille kompaktsest mahust eendus läänes [[dansker]] ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn – [[Püssirohutorn]].