Radioloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=september}}
[[FilePilt:Dr. MacIntyre's X-Ray film.webm|thumbpisi|''Dr. Macintyre's X-Ray Film'' (1896)]]
[[FilePilt:Radiologist in San Diego CA 2010.jpg|thumb|rightpisi|Radioloog [[picture archiving and communication system]] (PACS) workstation. San Diego, CA, 2010.]]
[[FilePilt:Madura foot x-ray.JPG|thumb|rightpisi|Röntgeniülesvõte jalalabast]]
[[FilePilt:Xraymachine.JPG|thumbpisi|Pilt põlvest [[Sandnessjøen Hospital]], Norway.]]
'''Radioloogia<ref name="KA3vO" />''' on teadusharu, mis tegeleb ja uurib [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguse]] kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks [[meditsiin]]is, [[bioloogia]]s, [[põllumajandus]]es.
 
Radioloogia on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist ja ravi, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli, ja haiguste ravimist kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid.
16. rida:
Ained on valdavalt stabilises olekus, kus elektronid täidavad ennekõike seesmisi orbiite. Kiirgus tekib, kui aine mikrosüsteem (aatomituum, elektronkatte elektronid) toimib väljastpoolt pärineva mõju ja süsteemi energeetilise oleku muutumisel. Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele. Kiirgus tekib, kui ergastatud olekust läheb mikrosüsteem tagasi stabiilsesse põhiolekusse.
 
Röntgeniaparaat koosneb röntgenitorust ja röntgenigeneraatorist. Generaator on energiaallikas. Röntgenigeneraator muudab vooluvõrgust saadava pinge röntgenitorule antavaks 35–150 &nbsp;kV kõrgepingeks ja pinget muudab röntgenitehnik kõrgepingetransformaatoris juhtpuldist. Röntgenitorus vajatakse kiirguse saamiseks alalisvoolu, selleks toimub kõrgepingetrafo sekundaarahelas voolu alaldamine.
Röntgeniaparaadi tähtsaim osa on röntgenitoru. Röntgenikiirgus tekib positiivselt laetud anoodi pommitamisel kiirete elektronide vooga. Erineva energiaga primaarsed footonid väljuvad röntgenitorust läbi filterakna. Väga madala energiaga kiirgus filtreeritakse välja.
 
22. rida:
Juhtimisruum on ruum, kus puldiga röntgeniaparaati juhitakse.
 
Röntgenipildi tegemiseks on vajalik ekspositsiooniautomaatika. Sellega mõõdetakse patsiendist läbinud kiirgust. Optimaalsed ülesvõtteparameetreid (kiirenduspinge – &nbsp;kV ja katoodiküttevool sekundis – &nbsp;mAs) seatakse vastavalt patsiendi suurusele ja uuritavale piirkonnale ning kiirtevoog katkestatakse automaatselt, kui piisav hulk footoneid on langenud ekspositsioonikambrile. Samuti peab säritusaeg olema võimalikult väike. Pika ekspositsiooniaja, patsiendi või organi liikumise tõttu muutub pilt ähmaseks.
 
Tänapäevane röntgeniaparaat toimib nii, et algul valitakse patsient registratuurist, siis valitakse vastav uuritav piirkond ja uuring. Aparaadile on sisestatud erinevad uuringupiirkonnad ja sellele vastavad parameetrid. Seejärel röntgeniaparaat sõidab ise vastavasse asendisse. Toimub automaateksponeerimine ja režiimi valik. Uuringust ja patsiendist sõltub ekspositsiooniaeg ja kiirguse hulk.