Polüskleroos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
{{See artikkel| räägib kroonilisest haigusest; multisüsteemse geneetilise haiguse kohta vaata artiklit [[Tuberskleroos]]; teiste haiguste kohta vaata artiklit [[Skleroos]]}}
[[Pilt:MS Demyelinisation CD68 10xv2.jpg|pisi|Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid [[makrofaag]]e. Mõõtkava 1:100.]]
'''Polüskleroos''' ehk '''hulgiskleroos''' ehk '''hulgikoldekõvastumus''' ehk '''multipleksskleroos''' ([[ladina keel]]es ''sclerosis multiplex''; [[inglise keel]]es ''multiple sclerosis''; [[lühend]] '''MS''' või '''SM''') on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused [[kesknärvisüsteem]]i [[valgeaine]]s.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 269:2004.</ref>
Eestis põeb [[2011]]. aasta seisuga ''sclerosis multiplex''<nowiki>'</nowiki>i ligi 1500 inimest.
9. rida:
=== Autoimmuunhaigusena ===
Arvatakse, et polüskleroosi kui [[autoimmuunhaigus]]e käigus hävitab [[autoimmuunsus|autoimmuunne]] [[põletik]] [[närvirakk]]ude ümber oleva [[müeliin]]kihi. Vahel võib esineda ka närvirakkude jätkete katkemine.
Autoimmuunsusega seostatakse [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi homöostaasi häirumist ja nende rakkude tegevuse tulemusel tekkivaid koldeid [[peaaju|pea-]] ja [[seljaaju]]s.
Polüskleroos mõjutab pea- ja seljaaju närvirakkude võimet omavahel suhelda. Kommunikatsioon toimub elektriliste signaalide ehk [[aktsioonipotentsiaal]]ide levimisel piki [[akson]]eid, mis on kaetud erilise isoleeriva müeliinikihiga.
Polüskleroosi korral ei suuda organismi vastavad rakud eristada omi rakke võõrastest ja tekivad immuunreaktsioonid, mille tulemusel ründab organismi [[immuunsüsteem]] oma [[närvisüsteem]]i ja kahjustub müeliin. Polüskleroosi põdevate haigete organismis stimuleerivad [[leukotsüüdid]] ([[T-lümfotsüüdid]], [[B-lümfotsüüdid]] ja [[makrofaagid]] jt) rünnakut närvirakke isoleeriva müeliinkesta vastu <ref name="SM"/>.
Patogeneesis mängivad olulist rolli [[mikrogliia]] ja T-rakud.
Müeliinkihi kahjustusel võib tulemuseks olla [[närviimpulss]]ide liikumise aeglustumine või lakkamine, mis omakorda on närvisüsteemile laastava tagajärjega <ref name="Compston"/>
25. rida:
==== Polüskleroos ja D-vitamiini vaegus ====
Uuritakse [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i ja/või selle vaeguse ning seotud geenide rolli haiguse tekkimisel ja progresseerumisel, kuna uuringutes on täheldatud, et seerumi D-vitamiini tase võib teatud haigetel
=== Päriliku haigusena ===
37. rida:
* kui SM-i põevad mõlemad vanemad, suureneb risk järglasel ligikaudu 20%<ref name="SM"/>.
Assotsiatsiooniuuringutes on leitud ka kandidaatgeene, mida seostatakse ''sclerosis multiplex''iga. Kuuendas [[kromosoom]]is paikneva leukotsüütide [[antigeen]]se süsteemi (HLA geenikompleksi [[alleel]]e [[DR15]] ja [[DQ6]]) seostatakse suurenenud haigestumise riskiga <ref name="SMK"/> ([[HLA-C554]] ja [[HLA-DRB1]] [[lookuse]]l on kaitsev efekt) <ref name="SMK"/>
[[Suitsetamine]] võib geneetilise eelsoodumusega inimestel suurendada riski haigestuda polüskleroosi.<ref>Siiri Erala, [http://tervis.postimees.ee/579672/suitsetamine-voib-suurendada-hulgiskleroosi-haigestumise-riski Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski], 28. september 2011, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)</ref>
43. rida:
==== Viirused ====
Geneetilise soodumusega inimestel võivad SM-i põhjustada ka mitmed [[viirus]]ed. Kuigi nende täpne roll pole seni veel selge, ollakse seisukohal, et enamik SM-i patsiente on nakatunud [[Epsteini-Barri viirus
== Epidemioloogia ==
51. rida:
==Sümptomid==
Sõltuvalt kohast, kus kahjustuskolded on tekkinud, võib inimesel esineda mitmesuguseid kaebusi <ref name="SMK"/>.
'''Sümptomid:'''
57. rida:
* käte, jalgade nõrkus
* [[Spastiline|spastilisus]] (lihasjäikus)
* [[paresteesia]]d (
* [[ataksia]] (liigutuste kooskõlastuse ja tasakaalu säilitamise häire)
* kõõlusreflekside elavnemine
72. rida:
* [[kognitiivsed häired]]
Füüsilise koormuse või kõrgenenud välistemperatuuri mõjul võivad teatud haigussümptomid süveneda ja seda nimetatakse [[Uhthoffi fenomen]]iks <ref name="
Polüskleroosil on eri raskusastmetega haigusvorme. Umbes 80% juhtudest on tegemist nn tavalise vormiga, kus haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Umbes 20% juhtudest on haigus primaarselt progresseeruva kuluga, mis on pahaloomuline ravile mittealluv vorm. Haigusnähud süvenevad kiiresti ja keskmiselt viie aasta pärast kujuneb invaliidsus. Pooltel patsientidel, kellel esineb ägenemiste ja remissioonidega kulg, areneb sekundaarselt progresseeruv vorm<ref name="NT"/>.
93. rida:
==Diagnoos ja ravi==
''Sclerosis multiplex''i [[diagnoos]], mis tuleks vormistada ladinakeelsena, on kliiniline ja radioloogiline. Eristatakse kliiniliselt kindlat ja laboratoorselt kindlalt, kliiniliselt võimalikku ning laboratoorselt võimalikku diagnoosi, mille aluseks on kindlad diagnoosi kriteeriumid.
SM diagnoosimiseks peab olema tõestatud magnetresonantstomograafilisel ülesvõttel ajust ([[magnetresonantstomograafia]] MRT-s) dissemineeritud kahjustus ajas ja ruumis, kliinilised sümptomid peavad diagnoosimiseks kestma vähemalt 24 tundi ning kahe haigusataki (ägenemise) vahele peab jääma vähemalt 1 kuu.
102. rida:
==Ajalugu==
''Sclerosis multiplex'' on üks paljudest haigustest, mis eksisteeris kaua enne omale nime saamist. Arstid usuvad, et juba keskajast pärinevad kirjutised teatud sümptomitest, mis viitavad SM-le. Üks esimesi teadaolevaid polüskleroosi põdevaid patsiente oli Hollandist pärit naine Lidwina, kes suri 1433. aastal. Pariisi Ülikooli professor, dr [[Jean-Martin Charcot]], keda kutsutakse ka
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="SMK">{{netiviide| URL = http://www.smk.ee/sclerosis-multiplex/ | Pealkiri = Mis on sclerosis multiplex (SM)?| Autor = Eesti Sclerosis Multiplex’i Ühingute Liit| Keel = eesti keel}}</ref>▼
<ref name="Rosati">Rosati, G. (aprill 2001). [http://download.springer.com/static/pdf/988/art%253A10.1007%252Fs100720170011.pdf?auth66=1353603153_b124102e7f4973c9f001e705ee68b369&ext=.pdf "The prevalence of multiple sclerosis in the world: an update"]. Neurol. Sci. 22 (2): 117–39. doi:10.1007/s100720170011. PMID 11603614.</ref>▼
<ref name="Compston">{{cite journal|author=Compston A, Coles A|title=Multiple sclerosis|journal=Lancet|volume=359|issue=9313|pages=1221–31|year=2002|month=Aprill|pmid=11955556|doi=10.1016/S0140-6736(02)08220-X}}</ref>
<ref name="cellbio">{{netiviide| URL =http://cellbio.ebc.ee/rakubio/neuron.html | Pealkiri =Rakubioloogia loengute konspekt: Närvirakk e. neuron| Autor = Sikut, R | Keel = eesti keel}}</ref>
<ref name="eestiarst117-124">[http://www.eestiarst.ee/static/files/025/ea0902lk117-124.pdf ''Sclerosis multiplex''’i tänapäevane ravi] Eesti Arst, 2009</ref>▼
<ref name="inimene">{{netiviide| URL =http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=153&idr=l1YYWSJn8ty74pw1GVt-9ovjxb3 | Pealkiri = SCLEROSIS MULTIPLEX| Keel = eesti keel}}</ref>
▲<ref name="SMK">{{netiviide| URL = http://www.smk.ee/sclerosis-multiplex/ | Pealkiri = Mis on sclerosis multiplex (SM)?| Autor = Eesti Sclerosis Multiplex’i Ühingute Liit| Keel = eesti keel}}</ref>
▲<ref name="Rosati">Rosati, G. (aprill 2001). [http://download.springer.com/static/pdf/988/art%253A10.1007%252Fs100720170011.pdf?auth66=1353603153_b124102e7f4973c9f001e705ee68b369&ext=.pdf "The prevalence of multiple sclerosis in the world: an update"]. Neurol. Sci. 22 (2): 117–39. doi:10.1007/s100720170011. PMID 11603614.</ref>
▲<ref name="eestiarst117-124">[http://www.eestiarst.ee/static/files/025/ea0902lk117-124.pdf ''Sclerosis multiplex''’i tänapäevane ravi] Eesti Arst, 2009</ref>
<ref name="Clanet">{{cite journal |author=Clanet M |title=Jean-Martin Charcot. 1825 to 1893 |journal=Int MS J |volume=15 |issue=2 |pages=59–61 |year=2008 |month=Juuni |pmid=18782501 |url= http://www.msforum.net/Site/ViewPDF/ViewPDF.aspx?ArticleID=E80DC748-5048-4BD2-9393-18BCAE0A1514&doctype=Article |format=PDF}}<br />* {{cite journal |author=Charcot, J. |year=1868 |title=Histologie de la sclerose en plaques |journal=Gazette des hopitaux, Paris |volume=41 |pages=554–5 }}</ref>
<ref name="eestiarst">{{netiviide| URL =http://eestiarst.ee/sclerosis-multiplexi-tanapaevane-ravi | Pealkiri = Sclerosis multiplex’i tänapäevane ravi| | Autor = Gross-Paju, K. ; Kannel, K. ; Sorro, U. |Failitüüp =PDF| Keel = eesti keel}}</ref>
<ref name="NT">Lerner, A. ; Zaidat, O. ''Neuroloogi taskuraamat'', Tallinn : Medicina, 2004 (lk 298–299)
<ref name="wiki">Compston A, Coles A|title=Multiple sclerosis|journal=Lancet|volume=372|issue=9648|pages=1502–17|year=2008|month=Oktoober|pmid=18970977| doi=10.1016/S0140-6736(08)61620-7|url=}}</ref>
<ref name="progresseerub">{{netiviide| URL =http://www.sclerosismultiplex.ee/sclerosis-multiplex/kuidas-progresseerub-sm.html | Pealkiri = Kuidas progresseerub SM? | Keel = eesti keel}}</ref>
| |||