Redaktsioon: 17. jaanuar 2018, kell 02:49 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. mai 2019, kell 12:53 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
6. rida: \| värvus = taimed \| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' \| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' \| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' \| selts = [[Emajuurelaadsed]] ''Gentianales'' \| sugukond = [[Koerakoolulised]] ''Apocynaceae'' \| perekond = [[Pagoodipuu]] ''Alstonia'' \| liik = '''Orgasmi-pagoodipuu''' \| binaarne = ''Alstonia scholaris'' \| binaarse_autor = ([[Carl von Linné\|L.]]) [[Robert Brown\|R.Br.]] \| levikukaart = \| sünonüümid = ''Alstonia kurzii'' <small>Hook.f.</small> ''Alstonia scholaris'' var. ''avae'' <small>A.DC.</small> 27. rida: == Botaaniline kirjeldus == [[Pilt:Alstonia scholaris by kadavoor.JPG\|pisi\|~~left~~vasakul\|Orgasmi-pagoodipuu leht]] [[Pilt:Saptaparni (Alstonia scholaris) leaves & flowers in Kolkata W IMG 0534.jpg\|pisi\|~~left~~vasakul\|Õisik ja lehed]] [[Pilt:Saptaparni (Alstonia scholaris) leaves & fruit in Kolkata W IMG 3403.jpg\|pisi\|~~left~~vasakul\|Lehed ja viljad]] Puu kasvab 6–20 meetri kõrguseks. Nahkjad kitsalt munajad lehed on 9–20  cm pikad ja asuvad enamasti 5–8 kaupa sõrmjalt. Leherootsud on 1–3  cm pikkused. [[Õis\|Õied]] on mõlemasoolised ja paiknevad tihedas õisikus 2–7  cm pikkusel varrel. [[Kroonlehed]] on 6  mm pikkused. Vili on 30–60  cm pikk ja 2–5  mm lai [[kukkur (botaanika)\|kukkur]]. Seemned on piklikud ripsmeliste servadega ja karvatutiga tipus. Viljad küpsevad detsembrist maini. [[Pilt:Bark of Alstonia scholaris.jpg\|pisi\|~~left~~vasakul\|Orgasmi-pagoodipuu koor]] Koor on hallikaspruun<ref>[http://www.biotik.org/india/species/a/alstscho/alstscho_en.html "Alstonia scholaris (L.) R. Br. - Apocynaceae"]. Biotik, vaadatud 14.06.2015</ref>, lõhnatu ja väga kibeda maitsega ning eritab [[piimmahl]]a. Piimmahl sisaldab toksilisi [[alkaloid]]e. 47. rida: ==Levik== Orgasmi-pagoodipuu on levinud [[Hiina]]s [[Guangxi]] ja [[Yunnan]]i provintsis, [[India]]s, [[Nepal]]is, [[Sri Lanka]]l, [[Kambodža]]s, [[Birma]]s, [[Tai]]s, [[Vietnam]]is, [[Indoneesia]]s, [[Malaisia]]s, [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Filipiinid]]el, [[Saalomoni saared\|Saalomoni saartel]] ja ~~[[Austraalia]]s~~Austraalias [[Queensland]]is. ==Kasutamine ja toimed== Orgasmi-pagoodipuu koor (''Alstoniae scholaris cortex'') sisaldab ~~[[alkaloid]]e~~alkaloide ja seda kasutatakse [[hiniin]]i asemel. Taimesaadused evivad loomkatsete ja laboratoorsete uuringute alusel mikroobide, kõhulahtisuse, kõrgrõhu, malaaria, vähi, astma, artriidi (lehtede etanooliekstrakt artriidiga laborirottidel<ref>Sinnathambi Arulmozhi, Papiya Mitra Mazumder, Lohidasan Sathiyanarayanan, Purnima Ashok, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1876382011000436 "Anti-arthritic and antioxidant activity of leaves of Alstonia scholaris Linn. R.Br."]. European Journal of Integrative Medicine, 3. väljaanne, nr 2, juuni 2011, lk e83–e90</ref>), [[põletik]]u-<ref>Jian-Hua Shang, Xiang-Hai Cai, Tao Feng, Yun-Li Zhao, Jing-Kun Wang, Lu-Yong Zhang, Ming Yan, Xiao-Dong Luo, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378874110001261 "Pharmacological evaluation of Alstonia scholaris: Anti-inflammatory and analgesic effects"]. [[Journal of Ethnopharmacology]], 129. väljaanne, nr 2, 27. mai 2010, lk 174–18</ref>, diabeedi- (indutseeritud diabeet laborirottidel<ref>Sinnathambi Arulmozhi, Papiya Mitra Mazumder, Sathiyanarayanan Lohidasan, Prasad Thakurdesai, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1876382009002546 "Antidiabetic and antihyperlipidemic activity of leaves of Alstonia scholaris Linn. R.Br."]. European Journal of Integrative Medicine, 2. väljaanne, nr 1, aprill 2010, lk 23–32</ref>) ja viljatusvastast toimet. Kasutamisel toimivad [[maks]]ale soodsalt ja moduleerivad [[immuunsus]]t. 62. rida: Orgasmi-pagoodipuu puidust tehti ka koolides kasutatud kirjutustahvleid. Selle järgi on taime ladinakeelne liiginimi ''scholaris''. Taime seemneid kasutatakse [[afrodisiaakum]]ina. [[Vill]]ane ja [[puuvill]]ane kangas värvitakse kooretõmmisega mitme kollase tooni saamiseks.<ref>[http://www.henriettes-herb.com/eclectic/kings/alstonia-scho.html Alstonia scholaris.~~—Dita~~–Dita Bark.]. Henriette's Herbal Homepage, vaadatud 14.06.2015</ref> ===Farmakoloogiline toime tuberkuloosi mükobakteritele=== ''[[In vitro]]'' katsetes evivad orgasmi-pagoodipuu lehtede, tüve ja juurte koorest valmistatud metanooliekstraktid [[tuberkuloosi mükobakter]]i laboriisolaadile H37Rv inhibeerivat toimet.<ref>Pawan Kaushik, Dhirender Kaushik, Neha Sharma, AC Rana, [http://www.cysonline.org/article.asp?issn=2229-5186;year=2011;volume=2;issue=2;spage=71;epage=78;aulast=Kaushik "Alstonia scholaris: It's Phytochemistry and pharmacology"]. Department of Pharmacology, Institute of Pharmaceutical Sciences, 2011, 2. väljaanne, nr 2, lk 71–78, 15. juuli 2011</ref> ===Tsütotoksiline toime vähirakkudele===

Orgasmi-pagoodipuu: erinevus redaktsioonide vahel