Neerupealis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Neerupealis''' ehk '''suprarenaalnääre''' ([[ladina keel]]es ''glandula suprarenalis'' või ''glandula adrenalis'') on paljudel [[imetajad|imetajatel]], [[linnud|lindudel]], [[roomajad|roomajatel]] ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]] [[neer]]ude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline [[Sisenõrenäärmed|sisenõrenääre]].<ref>''"Meditsiinisõnastik"'', tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 504, 2004, ISBN 9985-829-55-7</ref>

Elundi mass erineb nii liigiti kui indiviiditi sõltudes vanusest, soost ka tõust.

Täiskasvanud inimesel kaalub kumbki neerupealis 12 grammi.[<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 147, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>

Roomajate (sh [[madu]]de) neerumanused paiknevad neeru peal ja on väikeste saarekeste kujulised, kuid histoloogiliselt ei ole elundid väga kindlateks piirkondadeks jaotatud (vt imetajatel) [[kromafiinne rakk|kromafiinsed rakud]] on segunenud neerumanuse koore rakkudega. Elundi sees paiknevad valdavalt koore ning väljas kromafiinsed rakud.<ref>S. A. Sakr , N. I. El-Desouki ja A. E. Essawy, ''[http://docsdrive.com/pdfs/ansinet/jbs/2001/866-870.pdf Comparative Fine Structural Studies on the Adrenal Glands of the Toad,(Bufo tibamicus) and the Desert Reptile, (Uromastyx philbyi).]'', Journal of Biological Sciences, 1: 866-870. 2001, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Rupik W.,''[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12080925 Early development of the adrenal glands in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes).]'', Adv Anat Embryol Cell Biol. 2002;164:I-XI, 1-102., Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013)<small> (inglise keeles)</ref>

Neerupealis koosneb väljast sissepoole [[neerupealise kihn]]ust (''capsula''), [[neerupealise koor]]est ja [[neerupealise säsi]]st.

Neerupealise koor ja neerupealise säsi moodustavad koos [[hüpotalamus]]e ja [[ajuripats]]i [[eessagar]]aga telje, mille funktsiooniks on [[organism]]i [[homöostaas]]i reguleerimine.

Neerupealise koor (ka neerumanusekoor) eritab ligi 40 steroid[[Hormoonid|hormooni]], [[kortikosteroid]]e, [[mineralokortikoid]]e ([[aldosteroon]]), [[glükokortikoid]]e ([[kortisoon]], [[hüdrokortisoon]], [[kortikosteroon]]) ja androgeenseid hormoone ([[androsteroon]], [[progesteroon]]). Neerupealise koore talitlust reguleerib [[ajuripats]]iajuripatsi poolt eritatav kortikotroopne hormoon.

* Neerupealise säsi eritab nn stressihormoone: [[adrenaliin]] ja [[noradrenaliin]].

Neerupealistes funktsioneerivad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

Neerupealise talitluse puudulikkus (kas üle- või alatalitlus) põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: [[Addisoni tõbi|Addisoni tõbe]], [[Cushingi sündroom]]i, [[hirsutism]]i, [[hüperaldosterism]]i jpt.

*S. A. Sakr , N. I. El-Desouki ja A. E. Essawy, ''[http://docsdrive.com/pdfs/ansinet/jbs/2001/866-870.pdf Comparative Fine Structural Studies on the Adrenal Glands of the Toad,(Bufo tibamicus) and the Desert Reptile, (Uromastyx philbyi).]'', Journal of Biological Sciences, 1: 866-870. 2001, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>

*A. A. Nerkar, M. M. Gadegone, ''[http://www.iosrjournals.org/iosr-jpbs/papers/Vol3-issue3/B0330913.pdf The Fine Structure of the Adrenal Gland of the Indian Sheath-Tailed Bat, Taphozous longimanus (Hardwicke)]'', IOSR Journal of Pharmacy and Biological Sciences (IOSR-JPBS), ISSN: 2278-3008. Volume 3, Issue 3 (Sep-Oct. 2012), PP 09-1309–13, 2012, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>

*[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 269, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.