Dublin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerilyS (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin. Nnatuke ajakohastasin ka, et ei jääks muljet, et 2012. aasta on alles tulevikus, aga see ei ole parim variant. Hea oleks info ka sisult uuendada.
PResümee puudub
53. rida:
 
==Haridus ja teadus==
Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. [[Dublini Ülikool|Dublini ülikool]], millele pandi alus [[16. sajand]]il, on vanim ülikool Iirimaal. Peale selle asuvad Dublinis Riiklik Iirimaa riiklik ülikool, Dublini ülikooli kolledž, Dublini linnaülikool, Kuninglik kirurgide kolledž, Dublini tehnoloogia instituut, Riiklik kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.
 
==Rahvastik==
103. rida:
[[Iirimaa rahvusparlament]] (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. [[Iirimaa president]] elab Phoenix Parkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest [[6. detsember|6. detsembril]] [[1922]].
 
[[Iiri valitsus]] asub valitsushoones, mille arhitekt on [[Sir Aston Webb]], kes on ühtlasi [[Buckinghami Paleepalee]] fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku teaduskolledži tarbeks. [[1921]]. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutised asukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.
 
==Kuritegevus==
An Garda Síochána aastate [[2001]]–[[2005]] ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. [[1980. aastad|1980]].–[[1990. aastad|1990. aastatel]] puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas [[heroiin]]i<nowiki/>epideemia. Aastatel [[2004]]–[[2006]] sooritati Dublinis 80 [[mõrv]]a, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegu [[gängJõuk|jõugukuritegudega]]ikuritegudega. Dublin on esikohal ka surmavate [[pussitamine|pussitamiste]] teemal.