Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 15 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes 12 väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatul hulgal kaupluse- ja [[tankla]]röövides.
 
Bonnie sündis [[1. oktoober|1910. aasta 1. oktoobril]] ja Clyde [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934|1934. aastal]].
 
Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast nende tutvumist ja ta vabanes [[1932|1932. aastal]].
Pärast Clyde'i vabanemist varastasid nad [[Texas]]es auto. Politsei hakkas neid jälitama. Clyde'il õnnestus põgeneda, Bonnie läks mõneks kuuks vanglasse. Ta vabastati [[1932|1932. aasta]] juunis.
 
Bonniest ja Clyde'ist on [[1967]]. aastal tehtud ka film "[[Bonnie ja Clyde (film)|Bonnie ja Clyde]]", kus peaosades mängisid [[Warren Beatty]] ja [[Faye Dunaway]].
 
== Bonnie Parker ==
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagus. Ta oli Henry Basil Barrow' (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viiesseitsmest lapslapsest seitsmestviies. 1920ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaeste agulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poeröövide ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine, kuid süü võttis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
1930. aastal põgenes Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie vanglasse smugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiiresti ning saadeti tagasi vangimajja.
 
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles: „Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanemisest saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et nägi, kuidas Clyde muutus „koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]“.
 
Pärast Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow' jõugu kuulsaks saanud umbes 10 panga röövid. Ta lemmik relvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
== Kuritegevuse periood ==
=== Algusaja kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak Easthami vanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
 
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow', kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow'd süüdistati mõrvas.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow'le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
[[W. D. Jones]] oli Barrow' peretuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastasenaaastaselt veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow', et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow'ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvrite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
 
=== 1933. Buck liitub kambaga ===
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist, liitus kolm liiget Blanche'i ja Buck Barrow'ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal [[Arkansas|Arkansases]], ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövi ja tapsid linna [[Marssal|marssali]] Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad hoolimata Parkeri raskest seisundist põgenema.
 
=== Juuli 1933. Platte'i linn ja Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks jõuk Red Crowni motelli, mis asus Platte'i linnas Missouris (tänapäeva [[Kansas City]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis hiljem ka viie õhtusöögi ja viie õlu eest müntidega. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbas tähelepanu, kuna ei olnud tavaline stiil sealkandis asuvate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance'i grupist patrullpolitseinik kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
1934. aasta kevadeks olid Grapevine'i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow' jõugu viimased liikmed.
 
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L. G. Phares pani kohe välja 1000 -dollarise tasu Grapevine'i tapjate surnukehade eest – mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[Ma Ferguson]] lisas veel 500-dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.Murphyt.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal Commerce'is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde'i kui ka Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: “Esimest korda nähti Bonniet mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud.” Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga “reserveeritud” ja “Clyde ja Bonnie”.
 
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval 1934. aasta 23. mail [[:en:Bienville_Parish,_Louisiana|Louisiana Bienville]]'i valla kruusateel. Paar sõitis päevavalgel autoga ning nad lasti maha nelja Texase politseiniku poolt, kelleks olid [[:en:Frank_Hamer|Frank Hamer]], B.M. "Maney" Gault, Bob Alcorn ja [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]] ning kahe Louisiana politseiniku poolt poolt, kelleks olid Henderson Jordan ja Prentiss Morel Oakley.
 
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie [[:en:Midwestern_United_States|Kesk-Lääne osariigi]] vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikuda. Jõugu teekond keskendus pere külastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini peret.
 
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku Shreveportis, kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanisid samal õhtul minna koos Methviniga Bienville'i valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka [[:en:Shreveport,_Louisiana|Shereportis]] lõpuks juhtus. Rühm, mis koosnes kapten Hamerist, Dallasse osariigi abišerifitest Alcorn ja Ted Hintonist, endisest Texasse ''rangerist'' B. M. "Maney" Gaultist, Bienville'i piirkonna šerifist Henderson Jordanist ning tema abist Prentiss Oakleyist. Nad valmistasid ette varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus [[:en:List_of_state_highways_in_Louisiana_(150–199)#Louisiana_Highway_154|Louisiana osariigi 154 maanteel]] [[:en:Gibsland,_Louisiana|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende grupp oli kohal kell 21:00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindpriipaarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
 
23. mail umbes kella 9.15 ajal varjas rühm end põõsastes ja nad olid peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow' varastatud [[:en:1932_Ford|Fordi V8]]-mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti kohaselt oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow' tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda sõidurajale, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow' ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli laskmiskäsk. Barrow suri silmapilkselt Oakley tabamuse läbi, mis tabas Barrow’d pähe. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne, kui tema peale avati tuli – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde'i jaoks surmavad olla; paar oli aastate jooksul paljude kokkupõrgete käigus varemgi kuulihaavu saanud.
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. Pärast tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vanglasse, kuid ta vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. Ta tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure’ga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšeri ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistus lõppes aasta pärast. Ta elas oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[:en:Bonnie_and_Clyde_(film)|„Bonnie ja Clyde“]]. Ta säilitas kindla sõpruse Beattyga. Ta suri vähki 77-aastaselt 24. detsembril 1988 ja maeti Dallase Grove Hilli mälestusparki "Blanche B. Frasure" nime all.
 
Barrow' jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. Veel üks ühine asi: nad mõlemad hukati elektritoolil Texases Huntsville'is, samal päeval, 10. mail 1935. Barrow' protežee W. D. Jones oli oma mentoritest lahkunud kuus nädalat pärast kolme põgenemist Dexfieldi Pargist 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles/ avastati ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta dikteeris "ülestunnistuse", milles ta väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsemad detailid, millest ta rääkis, puudutasid jõugu seksuaalelu, ja see oli see tunnistus, mis tõi kaasa palju lugusid Barrow' ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet 15-aastast karistust. Ta vaevles aastaid ainete kuritarvitamise probleemidega ning andis intervjuu [[Playboy|Playboy'le]] 1967. aasta filmi ümbritseva elevuse ajal. Jones tapeti 4. augustil 1974 arusaamatus olukorras armukadeda poiss-sõbra poolt, kelle naist ta üritas aidata,
 
Barrow'de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pärast seda, kui suudeti 1933. aasta juulis Dexfieldi pargis politseinike käest pääseda. Ta jõudis Houstonini ning asus tööle puuvilla korjanana, kuid peagi ta leiti ning võeti vahi alla. Ta viidi tagasi Dallasesse, kus ta andis „ülestunnistuse“, mille kohaselt oli ta olnud Barrow' ja Parkeri vang. Mõned teised luiskelood esitas ta jõugu seksuaalelu kohta. Need lood andsid alguse paljudele juttudele Barrow’de mitmekülgsest seksuaalsusest. Jones mõisteti süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ning ta kandis ära 15 aastase suhtelise kerge karistuse. Tal olid probleemid ravimite kuritarvitamise ja sõltuvusega. Ta andis ka Playboyle intervjuu 1967. aasta paljuräägitud filmi raames. Ta tapeti 1974. aasta augustis ühe armukadeda mehe poolt, kelle naist ta oli proovinud aidata.
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce'is toiminud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy oli tapetud 1946. aastal auto segase otsasõidu tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta 3. oktoobril Easthami vanglast põgenemise katse käigus.
 
Aastaid pärast Bonnie ja Clyde'i surma kahetses Prentiss Oakley tehtut. Tema oli esimesena lasud teinud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et avas tule liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal pärast Henderson Jordanit järgmine Bienville’i asula šerif.
 
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde vabakutselise konsulteerijana turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks „streigimurdjana“. Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine pärast Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud ning paljud inimesed tundsid, et ta ei olnud Barrow’le ja Parkerile andnud ausat võimalust allaandmiseks. Ta sattus veel avalikku valgusse 1948. aastal, kui tema ja kuberner [[:en:Coke_R._Stevenson|Coke Stevenson]] üritasid senativalimistel (ebaõnnestunult) edestada [[Lyndon B. Johnson|Lyndon Johnsonit]]. Ta suri 1955. aastal 71-aastaselt pärast pikka halva tervisega aega. Tema semu Bob Alcron suri 1964. aasta 23. mail, 30 aastat pärast Gibslandi varitsust.
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati oma 30 aastat laatadel, lõbustusparkides ja täikadel, kuni see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisseistumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]] automuuseumis, müüdi seda kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’s]] [[:en:Primm,_Nevada|Primmis Nevada osariigis]].
 
2011. aasta 1. aprillil, Grapevine'i mõrvade 77. aastapäeval, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kes oli tapetudkelle Barrow' jõugujõuk oli poolttapnud ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San Antonio|San Antonios]] elavale 95-aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja auplaadiga teenetemärgi.
 
==Välislingid==
113 841

muudatust