Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Märgised: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus tekstilink teise vikisse
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagu suunaskagus. Ta oli Henry Basil Barrow' (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaeste agulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poeröövide ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine, kuid süü võttis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidega – need olid tühjad enne, kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[Jard|jardi]] kaugusel. Auto peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist pärast auto peatumist. Me ei võtnud riske.
 
Uurijad on öelnud, et Bonniet ja ClydeeClyde'i oli tulistatud vähemalt 50 korda; teised väidavad, et see oli pigem 25 lasku keha kohta ehk kokku 50. 1934. aasta ametlikus aruandes valla koroneri dr J. L. Wade'i poolt on kirjas, et Barrow' kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow' selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Baileyl oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
 
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud vaatasid auto üle ning leidsid relvakogumi, kuhu kuulus ka varastatud automaatpüstoleid, kärbikuid, käsirelvi ning tuhandeid kuule ja 15 [[:en:Vehicle_registration_plate|numbrimärki]] eri osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti, kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja kanda sündmustest ette oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas verise loki Parkeri surnukehalt ja paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha. Hinton naasis ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuva üle. Kohale jõudnud koroner oli öelnud:
Hamer eraldas märkimisväärse arsenali varastatud relvi ja laskemoona, lisaks ka kasti kalapüügivahendeid, vastavalt Texasi DOC-i kompensatsioonipaketi tingimustele. Juulis kirjutas Clyde’i ema Cumie Hamerile, küsides tagasi relvi: „Sa ei taha kunagi unustada, et minu poiss pole kunagi ühegi kohtu poolt süüdi mõistetud ja keegi pole süüdi enne, kui ta pole kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ma loodan, et sa vastad sellele kirjale ja tagastad relvad, mida ka küsin.” Pole tõestust ühestki vastusest.
 
Alcorn võttis Barrow' saksofoni autost, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow´' perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude järgi oli kohvri, mis oli täis raha, võtnud šerif Jordan, kes pärast varitsust ostis Arcadiasse aida ja maa. Jordan üritas ka surmaauto endale jätta, aga tema vastu esitas hagi Ruth Warren, kelle käest Barrow auto varastas 29. aprillil. Kohtuotsuse alusel andis Jordan järele ja tagastas auto proua Warrenile 1934. aasta augustis.
 
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow' ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end ise või tunnistati teiste poolt süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. Teised vangistused olid: kaks aastat, mis määrati Raymond Hamiltoni vennale Floydile, ja Clyde'i õde Mariet hoiti kuni üks tund vahi all. Teised süüdistatavad olid [[:en:Blanche_Barrow|Blanche Barrow]], W. D. Jones, Henry Methvin ja Bonnie õde Billie.
 
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. Pärast tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vanglasse, kuid ta vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. Ta tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure’ga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšeri ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistus lõppes aasta pärast. Ta elas oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[:en:Bonnie_and_Clyde_(film)|„Bonnie ja Clyde“]]. Ta säilitas kindla sõpruse Beattyga. Ta suri vähki 77-aastaselt 24. detsembril 1988 ja maeti Dallase Grove Hilli mälestusparki "Blanche B. Frasure" nime all.
113 841

muudatust