Redaktsioon: 15. mai 2019, kell 16:16 redigeeri 212.7.22.127 (arutelu) minor edit ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2019, kell 15:02 redigeeri eemalda 212.7.22.127 (arutelu) minor edit, added a new book reference Uuem muudatus →
10. rida: Paljude aastate jooksul rõhutas Veingold mõistusemängude filosoofia ja male sügavat vastastikust seost<ref>[http://шахматистам.рф/Bases/Enz/V/VEINGOLD/informacija.pdf Вейнгольд А. Во что мы играем, или некоторые мысли о шахматах.]</ref><ref>Вейнгольд А. О, шахматы! Вы- мир. // «64 — Шахматное обозрение».— 1999. — № 3. — С. 31—32.</ref> <ref>Veingold A. Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena. // «Akadeemia». — 2009. — № 7. — 1387-1399. ; № 8. — 1443-1461.</ref>. 2005. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi praktilise filosoofia alal väitekirjaga "Прагмадиалектика шахматной игры: основные особенности соотношения формально- и информально-логических эвристик аргументационного дискурса в шахматах"<ref>[~~https~~http://~~www~~шахматистам.~~digar.ee~~рф/~~arhiiv~~Bases/etEnz/~~raamatud~~V/~~44595~~VEINGOLD/vejngold_pragmadialektika_shakhmatnoj_igry.pdf Analüütiline ülevaade]</ref>. ==Filosoofia== Kaasaegse aksiomatiseeritud ~~fülosoofia~~filosoofia looja <ref>Veingold A. Metamodelleerimine ehk aksiomatiseeritud filosoofia. // «Akadeemia». — 2002.— № 4. — 833–850.</ref>, aristoteliaan: «Jääb üle vaid imestada, miks kõigile kättesadavad Eukleidese "Elemendid" ja vähem kättesaadavad Platoni ja Aristotelese teosed pole viinud üldtunnustatud aksiomatiseeritud filosoofia loomiseni.”<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011005.1.9 Aleksander Veingold 2001. Sokratese draama. – Õpetajate Leht, 5. oktoober.]</ref>. Laiendas filosoofilise tesauruse mõistetega «aksiomatiseeriv analüüs», «inkorporeeriv objekt », «interaktiivne mudel»; aktualiseeris tärmini «aksiomatiseeritud filosoofia»<ref>[https://www.pdcnet.org/wcp23/content/wcp23_2018_0002_0002_0345_0349 Proceedings of the XXIII World Congress of Philosophy.]</ref>. 2014. aastal avaldas raamatu "Основы современной философии"<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/cAR1-15-00188/car1+15+00188/-3%2C-1%2C0%2CB/frameset&FF=car1+15+00188&1%2C1%2C "Основы современной философии"]</ref>. Veingold kaitseb filosoofia juurutamist kohustuslikku haridussüsteemi eraldi õppeainena: “filosoofiata pole kohustuslik haridus ilmselt täisväärtuslik”. <ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/40443 Aleksander Veingold. Filosoofia ja haridus. // Haridus. - 1999. — № 4. — 11-14.]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000225.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Aleksander Veingold. "Riiklik õppekava ja filosoofia." Õpetajate Leht 25.02.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000114.1.6 Aleksander Veingold. "Haridus ja liberaalne filosoofia." Õpetajate Leht 14.01.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000324.1.8 Aleksander Veingold. "Avalik kiri Peeter Kreitzbergile" Õpetajate Leht 24.03.2000]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20030228.1.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Aleksander Veingold. "Hea haridus ja filosoofia." Õpetajate Leht 28.02.2003]</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/2017401/filosoofia-tagasi-koolidesse Aleksander Veingold. "Filosoofia tagasi koolidesse!" Postimees 01.05.2003]</ref>

Aleksander Veingold: erinevus redaktsioonide vahel