Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
'''August Pulst''' ([[14. jaanuar]] [[1889]] [[Kiisa (Sauga)|Kiisa]], [[Tammiste vald]], [[Pärnumaa]] – [[22. november]] [[1977]] [[Tallinn]]) oli eesti [[maalikunstnik]], teatridekoraator, [[vanavara]] ja [[pärimusmuusika]] koguja ning rahvakultuuri populariseerija.
 
August Pulst sündis Pärnumaal Paikuse vallas Kiisa külas Nõmme talu [[rentnik]]u Jüri Pulsti pojana.
 
==Haridus==
Hariduse omandas Pulst [[Tori]]s ja [[Pärnu]]s. [[kujutav kunst|Kujutava kunsti]] alase erihariduse sai ta [[Riia linna kunstikool]]is tollase kooli direktori ja hilisema Riia Kunstiakadeemia rektori [[Vilhelms Purvītis]]e ja [[Roberts Tilbergs]]i juhendamisel aastatel [[1911]]–[[1915]], kus omandas joonistusõpetaja kutse.
 
Pulst liitus Riia eestlaste hariduse ja abiandmise seltsi laulukooriga, esines näitelaval koos [[Hugo Laur|Hugo Lauriga]]iga ning tegi [[Theodor Lemba]] kutsel oma esimese ettekande eesti rahvakunstist ja -kommetest.<ref name=":0">Mehest, kes palju mäletab - Kultuur ja Elu 2/1974, lk. 26-28</ref>
 
==Tegevus kunstnikuna==
August Pulsti maalijakäekiri on valdavalt [[impressionism|impressionistlik]]. Ta viljeles eeskätt [[õlimaal]]i ja 1920. aastatest ka [[akvarell]]i. Tema maalide aineks olid maarahva tööd ja tegemised, aga ka loodus ja linnavaated.
 
Pulst oli [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]u liige alates selle asutamisest 1922. aastal ja pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asutatud [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige.
 
Avalikkusele nähtavam ja olulisem osa August Pulsti kunstiloomingust on loodud sajandi teises pooles. Ta võttis osa paljudest kunstinäitustest, kus eksponeeris oma akvarelle, enamasti Tallinna vaateid inimestega tänaval, maalitud diskreetses sini-punases [[koloriit|koloriidis]]. Pulsti isikunäitused olid [[1964]]. aastal [[Tallinna Kunstihoone]]s ja [[1973]]. aastal Pärnus.
 
==Töö vanavara kogujana==
August Pulsti intensiivne töö vanavara kogujana langeb 20. sajandi esimesse poolde. Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst üliõpilasena 1911. aastal, kogudes ajaloolisi esemeid ligi 60 Tori perekonnalt. 1914. aastal, kunstiõpilasena, käis ta suvel kogumistöödel [[Kadrina vald|Kadrinas]] ja [[Ilumäe|Ilumäel]]l. Kokku koguti tollal sealkandist ligu 720 eset, 30 vaipa ning Kadrina kiriku häbipink, rahapakk ja rahakorjamise kott. 1915. aasta suvel, olles kooli lõpetanud, võttis Pulst põhjalikumalt käsile kodukihelkonna. Kogutud 127 eset pandi välja Tori alevi Salme seltsimaja näitlejateruumis (saal oli Pärnu sõjapõgenike käes), sealt sõitis Pulst koos asjadega edasi Tallinna, kus esemed pandi tutvumiseks välja Põllumeeste Seltsi näitusel.<ref name=":0" />
 
Pulsti korjamismatku iseloomustas soov kohalikele inimestele igati selgitada vanavara kogumise ja muuseumisse talletamise tähtsust. Tema väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu on [[Eesti Rahva Muuseum]]i esemetekogule andnud arvukat ja väärtuslikku lisa.
August Pulst oli otseselt seotud mitme muuseumi ([[Eesti Kunstimuuseum]], [[Teatri- ja Muusikamuuseum]], [[Tori Muuseum]], [[Eesti Vabaõhumuuseum]]) asutamise ja juhatamisega.
 
1915. aasta lõpul asutasid August Pulst, [[Ants Laikmaa]], [[Kristjan Raud]], [[Mihkel Aitsam]] ja [[Peeter Parikas]] Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna, mis muudeti nelja aasta pärast Tallinna Eesti Muuseumiks ning millest on välja kasvanud praegune Eesti Kunstimuuseum. Pulstist sai vastse muuseumi asjaajaja ning 1925. aastal kujundati muuseum üle kunsti kogumisele keskendunud muuseumiks.<ref name=":0" />
 
Ammu oli unistatud vabaõhumuuseumist. Kuigi Pulst käis [[Ruhnu|Ruhnus]]s kaupa tegemas sealse puukiriku peale, täiendas oma teadmisi Stockholmis ja Helsingis ning vabaõhumuuseumi platsi jaoks vaadati valmis mitu kohta, jäi muuseum toona siiski vaid unistuseks.<ref name=":0" />
 
Pulst elas Tallinnas [[Ahju tänav|Ahju tänaval]]al ning andis paariks talveks peavarju [[Peeter Süda|Peeter Südale]]le, kelle nime kannab see tänav praegu. Koolis ka skulptuuri õppinud Pulst alustas Peeter Süda büsti modelleerimist, kuid kahjuks suri helilooja vaid 37-aastasena 1920. aasta augustis. Pulst kavandas talle hauasamba, asutas Kadrioru lossi kolinud muuseumis Peeter Süda toa ning tema Mälestuse Jäädvustamise Ühingu, mis laienes Eesti Heliloojate Mälestuse Jäädvustamise Ühinguks ning sellest kasvas omakorda Muusikamuuseumi Ühing, mis avas 1934. aastal Muusikamuuseumi, praeguse Teatri- ja Muusikamuuseumi.<ref name=":0" />
 
August Pulst oli ka 1934. aastal rajatud, Eesti esimese kihelkondliku, oma põhikirja ja pitsatiga Tori muuseumi asutaja.<ref name=":0" />
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
 
==Välislingid==
73 217

muudatust