Jean-Paul Marat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
seda, et ta montanjaar oli, tuleks kuidagi mainida
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
14. rida:
Aastatel [[1765]]–[[1776]] elas ta [[Suurbritannia]]s ja alates [[1776]]. aastat [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is, kus ta peamiselt töötas arstina, kuid avaldas ka filosoofilisi ja poliitilisi töid. Septembrist [[1789]] kuni septembrini [[1792]] (vaheaegadega) avaldas ajakirja [[L'Ami du peuple]] ('Rahva sõber'). Kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste ([[sankülott]]ide) huve ja nõudsid [[monarhia]] kukutamist ([[Prantsusmaa kuningas]] oli sel ajal [[Louis XVI]]) ja põhjalikku riigikorra muutmist.
 
Aastatel 1790–1792 varjas ta end kahel korral [[Suurbritannia]]s, kuid peale [[10. august]]it [[1792]], mil rahvahulk tungis [[Tuileries' palee]]sse ning kukutas monarhia, ja [[21. september|21. septembrit]], mil tuli kokku uus esindajatekoda [[Konvent (Prantsusmaa)|Konvent]], valiti Marat sinna. Aprillis [[1793]] Marat arreteeriti, kuid revolutsiooniline tribunal mõistis ta õigeks. Ta juhtis ka 31. maist kuni 2. juunini 1793 toimunud rahvaülestõusu. [[13. juuli]]l 1793 tappis [[žirondiin]]e pooldav [[Charlotte Corday]] Marat'i.
 
[[Pilt:Death of Marat by David.jpg|thumb|left|Jacques-Louis David "Marat' surm"]]