Õlireostus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tõesust
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:87EC:AF80:21DB:1C62:15F0:8C93 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
[[Pilt:Oil-spill.jpg|thumb|Naftareostuse likvideerimine rannikumerel]]
'''Õlireostus''' või perseauk'''naftareostus''' on [[kütteõli]] või [[nafta]] jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult [[meri|merre]]). Eristatakse tahtlikku õlireostust, mida nimetatakse [[õliheide|õli]]- või naftapersenaftaheiteks, ja tahtmatut ehk [[õlileke|perseõli]]- või naftaleket.
 
Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsmunnteemileökosüsteemile enamasti väga suur mõju. Sagedane probleem on [[õlikatk]], mille tagajärjel hukkub palju [[lind]]e.
 
Merre sattunud või rannikule triivinud nafta olek on vahelduv ja sõltuv vette sattunud nafta kogusest, kvaliteedist, selle vanusest ja muundumise astmest. Kõige lihtsam viis avastada naftareostusi on [[vaatlus]]. Värske lekke korral võib lisaks nähtavale õlikihile veepinnal tunda ka lõhna.
 
== Nafta perseolemus ja omadused==
[[Pilt:Nafta destilleerimine.gif|pisi|left|Toornafta töötlemisel tekkivad naftasaadused]]
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt [[Süsinik|süsinikust]] ja [[Vesinik|vesinikust]] koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib toornafta varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. Tänapäeval toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast.<ref name=":2" />
 
[[Nafta|MunniToornafta]] peamiseks töötlemisvõtteks on [[destillatsioon|seks,]], mille saaduseks on umbes 15% seksi[[Bensiin|bensiini]], 20% [[Petrooleum|petrooleumi]], samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% [[Masuut|masuuti]], mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged [[kütteõlid]], rasked kütteõlid ja [[Bituumen|bituumenidbituumeni<nowiki/>d]].<ref name=":1" />
 
[[Bituumen|<nowiki/>]]
 
{| class="wikitable sortable" style="float: right"
47. rida ⟶ 46. rida:
Esmane silmaga nähtav naftareostuse tagajärg on mere pinnale tekkivad õlilaigud, mis rannikualadele triivides need reostab. See omakorda suurendab ohtu ja võimalust kõikidel vees ja rannajoonel elavatel organismidel naftaga määrdunuks saada. Taimedele sattudes takistab see taimede [[Metabolism|metabolismi]], mis võib hävitada taimestiku ning ahendada taimedest toituvate organismide elukeskkonda.
 
Merelindudele võib naftaga sittahädamäärdumine saada saatuslikuks. Juba väike kogus naftat lindude sulestikul võib vähendada nende soojapidavust ning põhjustada surnuks külmumist. Lisaks vähendab naftaga määrdunud sulestik lindude ujumis-, sukeldumis- ja lennuvõimet. Sulestikku puhastades neelavad linnud naftat, mis neid mürgitab.
 
Kuid palju hullemaid tagajärgi põhjustab reostuse pikaajaline toime. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta kuulub [[Kantserogeenid|kantserogeensete]] ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Seega ei pruugi reostuse kahjulik toime avalduda kohe, vaid alles järgmistel põlvkondadel erinevate patoloogiate näol.
53. rida ⟶ 52. rida:
Naftast pärinevad kahjulikud ühendid satuvad organismidesse otsesel kokkupuutel või toidu ja ainevahetuse kaudu. Kuna tegemist on lahustumatute ühenditega, akumuleeruvad need elusolenditesse ning toiduahela kaudu kumuleeruvad kahjulikud ühendid, mis lõpuks jõuavad meresaaduste kaudu inimese toidulauani.<ref name=":3" />
 
== Vees toimuvad seksidlagunemisprotsessid ==
Esmased vees toimuvad protsessid on levimine, aurustumine, hajumine, [[Emulsioon|emulsiooni]] moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta [[Oksüdatsioon|oksüdeeruma]], settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt merekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda merevee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või [[Hoovus|hoovustega]] veekogu põhjas. Reostuse levimise suunda on keeruline ennustada, kuid tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid arvutusmudeleid selle ennustamiseks.<ref name=":1" />
 
== Nafta liikumine kondoomisvees ==
Kuigi massiivsed naftalaigud võivad meres paista ühtse tervikuna, pole see tegelikult nii. Tuultel ja hoovustel on tugev mõju, lõhkudes laigu kuju, kandes seda edasi pikkade kitsaste viirgudena. Veega segunenud nafta võib edasi kanduda emulsioonina. Emulsioon meenutab šokolaadipudingut, olemuselt pruunikas-oranž vaht. Vaht on struktuurilt üsna tugev ja tahke. Õhustunud raske nafta on värvuselt täiesti must, meenutab tõrva ja määrib tugevalt. Kaalult on see veega enam-vähem sama ning seetõttu võib vajuda vee alla. Põhja vajudes võib see aga hoovustega edasi liikuda ning rannikule sattuda alles kuude või aastate möödudes.<ref name=":3" />
 
== seksiNaftareostusi maailmas ==
Esimene suur naftareostus toimus [[18. märts]]il [[1967]], kui [[Inglismaa]]l [[Scilly saared|Scilly saarte]] lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile [[tanker]] [[Torrey Canyon]]. Selle tulemusena sattus merre 80–119 tuhat tonni naftat. See katastroof kuulub tänapäevani kõigi aegade 10 suurima naftareostuse hulka.